1. Üldküsimused

1. 1 Aa1. Aastaauhinnad 1988. 1989 64
2. 2 Aa1. Aastaauhinnad 1989. 1990 64
3. 3 Aa1. Aastaauhinnad 1990. 1991 64
4. 4 Aa1. Aastaauhinnad 1991. 1992 64
5. 5 Aa1. Aastaauhinnad 1992. 1993 64
6. 6 Aa1. Aastaauhinnad 1993. 1994 64
7. 7 Aa1. Aastaauhinnad 1994. 1995 72
8. 8 Aa1. Aastaauhinnad 1995. 1996 72
9. 9 Aa1. Aastaauhinnad 1996. 1997 72
10. 10 Aarma, Liivi. Raamat ja lugeja. 1989 128
11. 11 Aaver, Eva; Laanekask, Heli [komment.]. Kaks Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul peetud F. R. Faehlmanni ettekannet. 1988 497-504
12. 12 Ahven, Eeva. Aega läks.... 1990 122-126
13. 13 Ahven, Eeva. Keele ja Kirjanduse Instituudis. 1988 443-444
14. 14 Ahven, Eeva. Keele ja Kirjanduse Instituudis. 1988 568-569
15. 15 Ahven, Eeva. Keele ja Kirjanduse Instituudis. 1990 574-575
16. 16 Ahven, Eeva. Keele ja Kirjanduse Instituudis. 1991 508-509
17. 17 Allik, Jüri. Väitekiri kuulmistaju alalt. [J. Ross.]. 1993 247-248
18. 18 Alvre, Paul; Hausenberg, Anu-Reet; Heapost, Leiu; Joalaid, Marje; Kallasmaa, Marja; Karelson, Rudolf; Metslang, Helle; Ross, Jaan; Salve, Kristi; Tõnisson, Evald; Viires, Piret; Õispuu, Jaan. Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä, 10.-15. VIII 1995. 1996 274-287
19. 19 Annus, Epp; Köss, Tiia; Toomsalu, Epp; Nurk, Anu. TÜ bakalaureusetöid 1996. 1997 58-60
20. 20 Ar1. Arutlusi ja meenutusi. Korrespondentsintervjuu ajaloodoktor Ea Janseniga. 1991 676-680
21. 21 Bezzubov, Valeri. Richard Davies ja Vene Arhiiv Leedsis. 1991 319-320
22. 22 Eek, Arvo. Eestlaste rahvushuvide kaitse ja inimõigused. 1992 290-294
23. 23 Halling, Tiina. Väikekeelte ja -kultuuride alane konverents Tartus. 1996 70
24. 24 Hausenberg, Anu-Reet; Kruuspere, Piret; Kull, Rein; Salo, Age; Salve, Kristi; Sedrik, Meeli; Tõnisson, Evald; Viikberg, Jüri; Viires, Piret . Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä, 10.-15. VIII 1995. 1996 209-214
25. 25 Hausenberg, Anu-Reet; Pajupuu, Hille; Ross, Eevi; Salve, Kristi; Tõnisson, Evald; Viitso, Tiit-Rein; Viks, Ülle. Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä, 10.-15. VIII 1995. 1996 132-137
26. 26 Helme, Mart. Humanisti läkitus. (N. Konrad, Ajaloo mõttest.). 1988 439-441
27. 27 Helme, Mart. Jääajast absurditeatrini. (M. Laar, L. Vahtre, H. Valk, Kodu lugu I, II.). 1990 180-184
28. 28 Hint, Mati. Ohud filoloogia teelahkmel. ("Filoloogia teelahkmel".). 1993 577-579
29. 29 Hint, Mati. Välis-Eesti uralistikaraamat. (V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust.). 1988 696-698
30. 30 Iliste, Ivo. Kommentaariks. [I. Laaban, Kaks ajakildu.]. 1989 633
31. 31 Juhkam, Evi. Seminar "Rootslased Eestis". 1994 445-446
32. 32 Kaalep, Ain. Vaja on möirata. ("Filoloogia teelahkmel".). 1993 641-642
33. 33 Kaegbein, Paul. Balti ajaloo bibliograafiast. 1990 40-43
34. 34 Kaplinski, Küllike. Veel Balthasar Russowi päritolust. 1988 74-82
35. 35 Kask, Arnold. Meenutusi isapoolseist esivanemaist. 1992 629-632
36. 36 Kell1. Kellele ükskeelsus, kellele kakskeelsus. 1989 234-238
37. 37 Kern, Katrin; Kukk, Tiina; Epner, Luule; Hagu, Paul; Limberg, Mati; Palm, Mari-Ann. TÜ diplomitöid 1991. 1991 636-639
38. 38 Kern, Katrin; Vaimann, Elle; Epner, Luule; Roll, Tiiu; Limberg, Mati; Palm, Mari-Ann. TÜ diplomitöid 1990. 1990 701-704
39. 39 Kippar, Pille. Konverents Petroskois. 1989 573
40. 40 Klaus, Väino. Konverents Liivi rannas. 1995 70-71
41. 41 Klaus, Väino. Kultuurist ja poliitikast. (Estländare i Sverige. Historia, språk, kultur. Raimo Raag & Harald Runblom.). 1989 55-60
42. 42 Kokla, Tiiu; Kokla, Paul. Gábor Bereczki juubel. 1988 163-165
43. 43 Krikmann, Arvo. Ja raha ja raha ja raha. ("Filoloogia teelahkmel".). 1994 513-519
44. 44 Kross, Jaan. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmiskatseks teise ülirange ajaloolasmuusa käest. 1988 412-422
45. 45 Kross, Jaan. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmiskatseks teise ülirange ajaloolasmuusa käest. 1988 466-476
46. 46 Kross, Jaan. Eesti seitsekümmend viis - ja see on tõsi. 1993 65-66
47. 47 Kross, Jaan. Paul Johanseni (ja iseenese) päästmiskatseks ühe ülirange ajaloolasmuusa käest. 1988 276-283
48. 48 Kulli, Jaanus. Arhivaar Hugo Salasood mälestades. 1991 693
49. 49 Kurs, Ott. Kas Venemaa soomeugrilastel on tulevikku?. 1994 254-256
50. 50 Laaban, Ilmar. Kaks ajakildu. 1989 630-633
51. 51 Langemets, Andres. Reformidest. 1994 303-304
52. 52 Lehiste, Ilse. Filoloogia olukorrast Eestis väljastvaataja seisukohalt. ("Filoloogia teelahkmel".). 1993 513-516
53. 53 Lias, Pärt. Jutu jätkuks. ("Filoloogia teelahkmel".). 1994 87-88
54. 54 Ligi, Herbert. Õpetatud Eesti Selts 1938–1950. 1988 449-459
55. 55 Ligi, Priit. Vadjalastest arheoloogi pilguga. 1989 22-25
56. 56 Lotman, Juri. Tehniline progress kui kultuurilooline probleem. 1992 136-143
57. 57 Lotman, Juri. Tehniline progress kui kultuurilooline probleem. 1992 65-70
58. 58 Lumiste, Lemme; Kippar, Pille. Uusi magistreid 1993/94. 1994 757-758
59. 59 Lõhmus, Aivo. Paratamatus ja paratamatus. 1994 180-182
60. 60 Metslang, Helle. Elu võimalikkusest (keele)teaduses. ("Filoloogia teelahkmel".). 1993 724-725
61. 61 Mihhed, Pavel. Johannes Aaviku toimik Nežinis. (Tahvlite XXXVIII, XXXIX ja XL kommentaariks.). 1989 640
62. 62 Murel, Vilma. In memoriam Leo Tiik. (15. IX 1910-16. VI 1996). 1996 632-633
63. 63 Neithal, Martin. Bibliographia studiorum Uralicorum 1917–1987. 1988 317-318
64. 64 Noor, Heli; Köss, Tiia; Toomsalu, Epp; Halling, Tiina. TÜ diplomitöid 1995. 1996 61-63
65. 65 Norvik, Madis. Keele ja Kirjanduse Instituut reorganiseeritud. 1994 125-126
66. 66 Olesk, Peeter. Üksi koos teistega. Filoloogia õpetamisest teadusena. 1991 193-204
67. 67 Ombler, Siiri; Halling-Kukk, Tiina; Süvalep, Ele; Köss, Tiia. TÜ diplomitöid 1993. 1993 756-758
68. 68 P. L.. Tekst ja elamus. Raha ja rahvus. 1992 316-317
69. 69 Pajusalu, Karl; Järv, Ants; Kukk, Tiit; Hagu, Paul; Torop, Peeter; Andre, Tiiu; Kostabi, Leili. TRÜ diplomitöid 1988. 1988 701-704
70. 70 Peebo, Jaak; Lõhmus, Ele; Vaimann, Elle; Kõivupuu, Marju; Limberg, Urho-Mati; Ploom, Marju. TÜ diplomitöid 1989. 1989 754-757
71. 71 Peebo, Jaak; Nurk, Anu; Epner, Luule; Köss, Tiia; Uus, Sulev; Veskis, Aire-Mae. TÜ diplomitöid 1992. 1992 753-757
72. 72 Phillipson, Robert; Skutnabb-Kangas, Tove. Keeleliste inimõiguste ülddeklaratsiooni poole. 1990 79-83
73. 73 Priimägi, Linnar. Pluralism ja tõde. ("Traditsioon ja pluralism"). 1996 653-656. R: Pluralismus und Wahrheit 720
74. 74 Prozes, Jaak. Soome-ugri rahvad Eestis. 1994 229-231
75. 75 Remmel, Mari-Ann; Laak, Marin. KM-i kevadkonverentsid. 1993 700-701
76. 76 Ross, Jaan. Filoloogidest rahvuspargis. ("Filoloogia teelahkmel".). 1993 449-451
77. 77 Ross, Kristiina. Mökudest ja mölakatest. ("Filoloogia teelahkmel".). 1993 385-387
78. 78 Ruutsoo, Rein. Kodanikuühiskonna sulnis leebus. 1994 21-24
79. 79 Rähesoo, Jaak. Põhjala-Baltikum. 1991 639-640
80. 80 Saks, Ita. Schmuulid Bremenis ja mujal. 1992 99-100
81. 81 Salasoo, Tiiu. Eesti keele õppimisvõimalusi Austraalias. 1989 284-285
82. 82 Salve, Kristi. Vepslaste "Kodima". 1994 319-320
83. 83 Salve, Kristi; Olesk, Sirje. Kirjandusmuuseumi VII kevadsessioon. 1988 570-572
84. 84 Sarapik, Virve. Valge ja must. 1994 641-649
85. 85 Sarapik, Virve. Valge ja must. 1994 713-717
86. 86 Seilenthal, Tõnu. CIFU-7 + rahvus + teadus. 1990 449-450
87. 87 Selart, Anti. Vene-Liivi sõja lugu eesti keeles. (J. Renner. Liivimaa ajalugu 1556–1561. Tõlkinud I. Leimus ja värsid E. Tarvel.). 1996 627-629
88. 88 Sepp, Mare. Uusi magistreid. 1996 569-570
89. 89 Sepp, Mare; Rammo, Sirje; Jürgenstein, Lea; Noor, Heli; Köss, Tiia. TÜ diplomitöid 1994. 1994 758-760
90. 90 Sibul, Mari. Algupärase ilukirjanduse ning keele- ja kirjandusteaduse väljaanded Eestis 1992. aastal. 1993 309-313
91. 91 Siil, Imre; Ross, Jaan. Kaheteistkümnes foneetikakongress Lõuna-Prantsusmaal. 1992 187-190
92. 92 Smirnov, Savvati. Keel ja kultuur. 1991 497-498
93. 93 Smirnov, Savvati. Slavistika tragöödia. (F. D. Ašnin, V. M. Alpatov, "Delo slavistov": 30-e gody.). 1996 705-707
94. 94 Soom1. Soome-ugri keelte ja rahvaste seisundist Nõukogude Liidus. 1989 296-299
95. 95 Tedre, Ülo. Humanitaarteadlaste foorum Stockholmis. 1989 753-754
96. 96 Tedre, Ülo. Teadusest ülepea ja filoloogiast iseäranis. ("Filoloogia teelahkmel".). 1994 15-20
97. 97 Tedre, Ülo; Ross, Eevi. Eesti teadlaste kongressist. 1997 62-66
98. 98 Tedre, Ülo; Veidemann, Rein. Keele ja Kirjanduse Instituudist ning maailmatasemest. 1988 683-684
99. 99 Tering, Arvo. Uppsala ülikool ja Baltimaad XVII sajandil ja XVIII sajandi algul. 1992 430-437
100. 100 Tering, Arvo. Uppsala ülikool ja Baltimaad XVII sajandil ja XVIII sajandi algul. 1992 463-467
101. 101 Tiik, Leo. Teravilja mõõtühikuid. 1988 107
102. 102 Toim1. Toimetus vabandab... [A. Eek, Keeleseaduse raske sünd.]. 1989 640
103. 103 Toim1. Toimetusele saadetud kirjandus. 1991 760
104. 104 Toim1. Toimetusele saadetud kirjandus. 1992 192
105. 105 Toim1. Toimetusele saadetud kirjandus. 1994 447-448
106. 106 Toim1. Toimetusele saadetud kirjandus. 1996 646-647
107. 107 Toim1. Toimetusele saadetud kirjandus. 1997 790-791
108. 108 Tulviste, Peeter. Austatud toimetus, .... 1989 63
109. 109 Va1. Vabandame viga. [KK 1988, nr 5, lk 290, viide 10.]. 1988 448
110. 110 Va1. Vabandus. [KK nr 7.]. 1995 576
111. 111 Vaba, Lembit. Sihid selginemas? Märkmeid Leningradi II soome-ugri konverentsilt. 1991 253-254
112. 112 Vaba, Lembit. Teaduskonverents Kuramaa rannakülas. 1989 704
113. 113 Valge, Jüri. Eesti filoloogia avarduvas maailmas. ("Filoloogia teelahkmel".). 1994 449-452
114. 114 Vallenius, Janne. Ulmekongress. 1991 447-448
115. 115 Ve1. Veaparandus. [KK 1989, nr 1, lk 52 ja sisukord.]. 1989 192
116. 116 Ve1. Veaparandusi. [KK 1987, nr 12, XLVI tahvel ja lk 715.]. 1988 128
117. 117 Veidemann, Rein. Eestluse evangeelium. 1989 694-697
118. 118 Vettik, Aime. Juristide dessant lingvistide asualadele. 1996 71
119. 119 Vihma, Helgi. Kanada Soome-Ugri Assotsiatsiooni konverents. 1992 127-128
120. 120 Vihma, Helgi. Kirjanduspäevade kaunis traditsioon. 1991 703-704
121. 121 Viikberg, Jüri. Vanematest eesti asundustest Siberis. 1988 284-288
122. 122 Viikberg, Jüri; Nirk, Endel. Mart Mäger in memoriam. 1993 382-384
123. 123 Viires, Piret. Õpilasteadurid kevadhooajal. 1988 572
124. 124 Viitso, Tiit-Rein. Õpetatud Eesti Seltsis. 1989 384
125. 125 Villako, Kaljo. Lugupeetav ajakirja "Keel ja Kirjandus" toimetus. 1989 192
126. 126 Viluoja, Eha. Eesti-soome ühisseminar "Vähemusrahvused Eestis". 1994 189
127. 127 Vääri, Eduard. Eeskätt isiklikku Richard Kleisist ja tema tegevusest. 1996 692-695
128. 128 Vääri, Eduard. Eesti keele ja rahva kriitilistest hetkedest. 1988 626-629
129. 129 Õi1. Õiendus. [KK 1988, nr 8, tahvel XXXII.]. 1989 63
130. 130 Õim, Asta. Filoloogia teelahkmel. 1993 321-325
131. 131 Õispuu, Jaan. Konverents "Keelereform ja raamat". 1991 250-252
132. 132 Öpik, Elina. Ajalootunnetuse kahest tasandist ja Balthasar Russowi kohast Eesti kultuuriloos. 1988 149-159
133. 133 Öpik, Elina. Eestlane Rootsi alamana. 1992 385-393

2. Keeleteadus

134. 134 Ainsaar, Sirje. Vene murrete arvutifond teoksil. 1989 638-640
135. 135 Allik, Jüri. Eesti keele emotsioone väljendava sõnavara tähendus. 1996 6-12
136. 136 Allik, Jüri. Eesti keele emotsioone väljendava sõnavara tähendus. 1996 92-99. R: The Meaning of Emotion Terms in Estonian 144
137. 137 Alvre, Paul. sundid ja sandid. 1990 670-672
138. 138 Alvre, Paul. Alo Raun õppejõuna ja keeleuurijana. 1990 307-308
139. 139 Alvre, Paul. Ameerika soome keel mitmest aspektist. (P. Virtaranta, H. Jönsson-Korhola, M. Martin, M. Kainulainen, Amerikansuomi.). 1994 573-575
140. 140 Alvre, Paul. Asesõna mõni erijoontest. 1995 99-102
141. 141 Alvre, Paul. Doktoriväitekiri mordva keelte alalt. [M. Mosin.]. 1988 124
142. 142 Alvre, Paul. Eduard Ahrens grammatikuna ja keeleuuendajana. 1993 199-211
143. 143 Alvre, Paul. Eduard Ahrens grammatikuna ja keeleuuendajana. 1993 277-281
144. 144 Alvre, Paul. Ekvatiivtarindeist (eriti eesti keeles). 1992 23-30
145. 145 Alvre, Paul. Geolingvistika käsiraamat. (E. V. Gunnemark, Countries, peoples and their languages.). 1992 184-186
146. 146 Alvre, Paul. Julius Mark õpetlasena ja teadustöö organiseerijana. 1990 129-135
147. 147 Alvre, Paul. Kaks väitekirja samojeedi keelte alalt. [A. Kim, N. Kuznetsova.]. 1988 380
148. 148 Alvre, Paul. Karjala keele Aunuse murde sõnaraamat. [Slovar' karel'skogo jazõka (livvikovskij dialekt). Koost. G. Makarov.]. 1991 438-439
149. 149 Alvre, Paul. Kas XVI sajandi eestikeelse kirja kirjutaja oli soomlane?. 1997 543-546. R: War der Verfasser des aus dem 16. Jahrhunderts stammenden estnischsprachigen Briefes ein Finne? 576
150. 150 Alvre, Paul. Kas rõhumäärsõna ep ja liide -p on sama päritolu?. 1988 676-680
151. 151 Alvre, Paul. Keskaegne suurteos faksiimilena. (E. Erici, Postilla I-II.). 1991 698-701
152. 152 Alvre, Paul. Kolmteist valitud uurimust. (T. Itkonen, Aloja ja aiheita. Valikoima kolmen kymmenluvun tutkielmia (1959-1979). Themen und Bereiche: ausgewählte Aufsätze. Fields and Topics: Selected Studies.). 1997 204-205
153. 153 Alvre, Paul. Kõrvutava keeleuurimise tulemusi. (Kontrastiivista kielentutkimusta I. Toimittanut M. Koski.). 1989 185-187
154. 154 Alvre, Paul. Lastekeel mitmest aspektist. (Lapsen normaali ja poikkeava kielen kehitys. Toimittaneet A. Iivonen, A. Lieko, P. Korpilahti.). 1995 276-279
155. 155 Alvre, Paul. Meieisapalve mõistatuslik ella satack ~ erra satack. 1991 341-342
156. 156 Alvre, Paul. Mihkel Veske fennougristina. 1993 1-10
157. 157 Alvre, Paul. Mikael Agricola emakeelest ja selle eestipärasustest. 1995 449-454
158. 158 Alvre, Paul. Mis käändes olid/on sõnad poole, pool, poolt?. 1991 158-162
159. 159 Alvre, Paul. Murdelisi adverbe. 1994 484-486
160. 160 Alvre, Paul. Murdesõnad hamanik, taudi ja samunikka. 1989 657-659
161. 161 Alvre, Paul. Määrsõnust iganes, üksnes, iseäranis jt. 1989 328-332
162. 162 Alvre, Paul. Mõningaist passiivi erijoontest. 1993 404-409
163. 163 Alvre, Paul. Nurmenuku rahvapärastest nimetustest. 1996 32-34. R: Volkstümliche Namen der Schlüsselblume 72
164. 164 Alvre, Paul. Problemaatilist rahvalaulude omastusliiteis. 1992 618-620
165. 165 Alvre, Paul. Raamat esimesest soome keele lektorist. (I. Pääkkönen, Suomalainen sydämessä. Carl Niclas Keckmanin toiminta suomen kielen kehittäjänä.). 1995 781-783
166. 166 Alvre, Paul. Refleksiivpronoomenist enese ~ enda vanas kirjakeeles. 1991 599-605
167. 167 Alvre, Paul. Silvi Vare filoloogiadoktoriks. 1995 647-648
168. 168 Alvre, Paul. Soome kirjakeele ajaloo käsiraamat. (K. Häkkinen, Agricolasta nykysuomeen. Suomen kirjakielen historia.). 1996 564-567
169. 169 Alvre, Paul. Soome vana kirjakeele sõnaraamat. (Vanhan kirjasuomen sanakirja. Ensimmäinen osa. A-I.). 1988 121-123
170. 170 Alvre, Paul. Soome õigekeelsusprobleeme. (O. Ikola, Kielen elämää ja käyttöä.). 1993 573-575
171. 171 Alvre, Paul. Soome-ugri keelte uurimise pooletuhandeaastane ajalugu. (G. J. Stipa, Finnisch-ugrische Sprachforschung von der Renaissance bis zum Neupositivismus.). 1991 121-125
172. 172 Alvre, Paul. Suure humanisti Pertti Virtaranta mälestuseks. 1997 711-715
173. 173 Alvre, Paul. Sõnaühendeist valge valul ja pimeda kamul . 1988 398-401
174. 174 Alvre, Paul. Tähelepanekuid Soome mustlaskeele sõnaraamatust. (V. Koivisto, Romano-finitiko-angliko laavesko liin. Romani-suomi-englanti sanakirja. Romany-Finnish-English Dictionary.). 1996 624-626
175. 175 Alvre, Paul. Tänapäeva kõnekäände. (Rapatessa roiskuu. Nykysuomen sananparsikirja.). 1989 382-383
176. 176 Alvre, Paul. Uurimus kiimlussõnavarast. (J. Sivula, Lintu soidessa sokea. Suomen murteiden kiimatermistö.). 1989 701-702
177. 177 Alvre, Paul. Uurimus soome liitepartikleist. (M. Mäkelä, Suomen murteiden kin ja kaan, kään-liitteet. Morfologia ja leksikko.). 1997 47-49
178. 178 Alvre, Paul. Uus keelenäidete sari. (H. ja P. Virtaranta, Karjalan kieltä ja kansankulttuuria I. Tverinkarjalaisia kielennäytteitä.). 1991 247-248
179. 179 Alvre, Paul. Uus komi keele doktor. [J. Igušev.]. 1991 383-384
180. 180 Alvre, Paul. Uus samojedoloogiadoktor Nõukogude Liidus. [J. Helimski.]. 1989 190
181. 181 Alvre, Paul. Uus soomekeelne piiblitõlge. (Pyhä Raamattu. Vanha testamentti, Uusi testamentti.). 1993 691-697
182. 182 Alvre, Paul. Uut kõrvutavas keeleuurimises. (Kontrastiivista kielentutkimusta II. Toim. M. Koski.). 1994 382-383
183. 183 Alvre, Paul. Väitekiri komi süntaksi alalt. [V. Ludõkova.]. 1989 638
184. 184 Alvre, Paul. Väitekiri mari leksikograafia alalt. [O. Sergejev.]. 1991 317-318
185. 185 Alvre, Paul. Väitekiri mari tagasõnade kohta. [S. Sibatrova.]. 1988 575-576
186. 186 Alvre, Paul. Väitekiri obiugri süntaksi alalt. [N. Lõskova.]. 1989 189
187. 187 Alvre, Paul. Väitekirju kaugemaist sugulaskeelist. [G. Nekrassova, V. Tsõpkaikina.]. 1988 316-317
188. 188 Alvre, Paul. Väitekirju soome-ugri ja samojeedi keelte alalt. [L. Bartseva, L. Kirpu, I. Iljašenko.]. 1990 378-380
189. 189 Alvre, Paul. Võrdlevaid lisandusi soome kirjakeele kujunemisloole. (L. Lehikoinen, S. Kiuru, Kirjasuomen kehitys.). 1990 441-445
190. 190 Alvre, Paul. Wiedemanni seminar Helsingis. 1988 180-182
191. 191 Alvre, Paul. Õpik kommentaaridega. (J. Peebo, Käändkonnad.). 1993 54-57
192. 192 Alvre, Paul. Ühe iidse tarindi säilmeid kirjakeeles ja murdeis. 1996 809-813. R: Relikte einer alten Kopulativkonstruktion in der estnischen Schriftsprache und Dialekten 864
193. 193 Ariste, Paul. Hädavaresest ja teistest lindudest. (Några finsk-ugriska fåglar till Lars-Gunnar Larsson den 9 december 1987.). 1988 251-252
194. 194 Ariste, Paul. Ilse Lehiste keelesuhetest. (I. Lehiste, Lectures on language contact.). 1989 252-253
195. 195 Ariste, Paul. Peeter Arumaa Tartu ülikooli õppejõuna. 1988 549-553
196. 196 Ariste, Paul. Peeter Arumaast Stockholmis. 1989 691-693
197. 197 Ariste, Paul. Tartu ülikooli professor Per Wieselgren. 1988 289-291
198. 198 Arro, Signe. Klassiväline tegevus. Valik õpilasslängi. 1989 290-292
199. 199 Berg, Maimu; Heapost, Leiu; Klaus, Väino; Laanest, Arvo; Salve, Kristi; Tõnisson, Evald; Uibo, Udo. Seitsmes rahvusvaheline fennougristide kongress. 1990 753-760
200. 200 Boiko, Kersti. In memoriam Marta Rudzĩte. (4. XI 1924-19. VII 1996). 1997 50-52
201. 201 Branch, Michael. Uurali keelte ühine ajalugu: mõningaid mõtteid. 1993 175-177
202. 202 Dridzo, Abram. Esimene havai keele grammatika ja selle autor. 1990 405-410
203. 203 Eek, Arvo. Ilse Lehiste sünnipäev. 1992 51-52
204. 204 Eek, Arvo. Keeleseaduse raske sünd. 1989 513-523
205. 205 Eek, Arvo. Raskusi keeleliste õiguste sätestamisel. 1992 171-176
206. 206 Eek, Arvo. Tuleks ikka piiri pidada!. 1997 481-482
207. 207 Eek, Arvo; Meister, Einar. Eesti sõnaalguliste sulghäälikute akustika ja tajumine. 1996 164-170
208. 208 Eek, Arvo; Meister, Einar. Eesti sõnaalguliste sulghäälikute akustika ja tajumine. 1996 241-253
209. 209 Eek, Arvo; Meister, Einar. Eesti sõnaalguliste sulghäälikute akustika ja tajumine. 1996 314-321. R: Acoustics and Perception of Estonian Word-Initial Stop Consonants 360
210. 210 Eek, Arvo; Meister, Einar. Eesti vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. 1994 404-413
211. 211 Eek, Arvo; Meister, Einar. Eesti vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. 1994 476-483
212. 212 Eek, Arvo; Meister, Einar. Eesti vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. 1994 548-553
213. 213 Eesti1. "Eesti keel - vana, aulik ja armas maakeel...". 1992 321-323
214. 214 Ehala, M. Eesti keele arenguteid: korporatiivsus vs. avatus ("Muutuv keel"). 1998 733
215. 215 Ehala, Martin. Eesti morfoloogia olemus. 1997 370-383. R: The spirit of the Estonian morphology 432
216. 216 Ehala, Martin. Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses (I). 1995 588-595
217. 217 Ehala, Martin. Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses (I). 1995 680-692
218. 218 Ehala, Martin. Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses (II). 1996 375-384
219. 219 Ehala, Martin. Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses (II). 1996 447-460. R: On the Possibility of an Integrated Linguistic Framework in the Contemporary Linguistics (II) 504
220. 220 Erelt, Mati. Helle Metslang filoloogiadoktoriks. 1995 500-502
221. 221 Erelt, Mati. Kõneleja ja kuulaja kaudse väljendamise võimalusi eesti keeles. 1990 35-39
222. 222 Erelt, Mati. Matti Punttila 60. 1997 138-139
223. 223 Erelt, Mati. Soome-eesti ühisseminar. 1988 127-128
224. 224 Erelt, Tiiu. -eerima või -eeruma. 1991 367
225. 225 Erelt, Tiiu. Jüri(t) ja Türi(t). 1991 683-684
226. 226 Erelt, Tiiu. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. 1994 367-370
227. 227 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1986-1990. 1991 459-465
228. 228 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1986-1990. 1991 534-541
229. 229 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1991-1995 (I). 1997 305-314
230. 230 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1991-1995 (I). 1997 394-400. R: Estonian Terminological Dictionaries 1991-1995 (Part I) 432
231. 231 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1991-1995 (II). 1997 592-599
232. 232 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1991-1995 (II). 1997 683-689. R: Estonian Terminological Dictionaries 1991-1995 (Part II) 720
233. 233 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1991-1995 (III). 1997 755-761
234. 234 Erelt, Tiiu. Eesti oskussõnastikud 1991-1995 (III). 1997 816-824. R: Estonian Terminological Dictionaries 1991-1995. Part III 872
235. 235 Erelt, Tiiu. Minu nägemus. 1994 676-679
236. 236 Erelt, Tiiu. Mõne sõna morfoloogiast. 1997 696-698
237. 237 Erelt, Tiiu. Numbrite kirjutamine. Kas numbrite või sõnadega?. 1995 191-195
238. 238 Erelt, Tiiu. Oh elu, elu, miks meid vaevad. 1997 121-124
239. 239 Erelt, Tiiu. Soome keele kütkes. 1995 9-19
240. 240 Erelt, Tiiu. Soome sõnavara käsiraamat. (Nykysuomen sanavarat.). 1990 184-187
241. 241 Erelt, Tiiu. Vastulause Joel Sangale. ("Eesti keele ohud" KK 1996, nr 1, lk 1-5). 1996 193-194
242. 242 Erelt, Tiiu. Ühiskond muutub ja keel muutub. (Yhteiskunta muuttuu - kieli muuttuu. Nykysuomen Seuran 10-vuotisjuhlakirja.). 1993 183-186
243. 243 Ernits, Enn. Konverents "Plaankeeled: tulemused ja perspektiivid"..... 1988 254-256
244. 244 F1. Filoloogi tee - Westholmi koolipoisist Harvardi doktoriks. Prof. Jaan Puhveli intervjuu ajakirjale "Keel ja Kirjandus". 1992 229-233
245. 245 Haak, Anu. Baltisaksa keele kajastusi eesti murrete sõnavaras. 1990 353-355
246. 246 Haak, Anu. KKI murdekogud 1991/92. 1993 640
247. 247 Hasselblatt, Cornelius. Slängisõnaraamatust. (M. Loog, Esimene eesti slängisõnaraamat.). 1993 120-121
248. 248 Hausenberg, Anu-Reet; Kaal, Helju; Kingisepp, Valve-Liivi; Habicht, Külli; Niit, Ellen; Tamm, Kadri. Emakeele Seltsis. 1995 845-850
249. 249 Heinsoo, Heinike. Väitekiri sõnajärjest. [K. Tael.]. 1990 316
250. 250 Help, Toomas. Eesti ja soome keele suhted: Wiedemann Ahrensi ja Veske vastu. 1988 198-207
251. 251 Help, Toomas. GLOW ’88 Budapestis. Tänapäeva generatiivlingvistikast ühe ürituse taustal. 1989 15-21
252. 252 Help, Toomas. GLOW ’88 Budapestis. Tänapäeva generatiivlingvistikast ühe ürituse taustal. 1989 87-93
253. 253 Help, Toomas. Regulaarsed ja irregulaarsed verbid eesti keeles. 1995 162-169
254. 254 Help, Toomas. Regulaarsed ja irregulaarsed verbid eesti keeles. 1995 234-238
255. 255 Help, Toomas. Regulaarsed ja irregulaarsed verbid eesti keeles. 1995 320-327
256. 256 Help, Toomas. Vokaalharmoonia eesti murretes. 1991 24-33
257. 257 Help, Toomas. XIV rahvusvaheline lingvistide kongress.... 1988 60-61
258. 258 Hennoste, Tiit. Haldur Õim 50. 1992 53-54
259. 259 Hennoste, Tiit; Muischnek, Kadri; Potter, Helen; Roosmaa, Tiit. Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpus: ülevaade tehtust ja probleemidest. 1993 587-600
260. 260 Hiedel, Lembe. Määratud objekti määramatusest ehk Henno Rajandi poolprofiilis. [H. Rajandi 60.]. 1988 631-633
261. 261 Hint, Mati. 50 aastat poollubatud armastust eesti keele vastu Teaduste Akadeemias. 1997 217-225. R: 50 Years of Half-Approved Affection for the Estonian Language at the Academy of Sciences 288
262. 262 Hint, Mati. Eesti foneetika möödunud hiilgus ja möödumata viletsus. 1997 157-164. R: The Past Glory and Not Yet Past Misery of Estonian Phonetics 216
263. 263 Hint, Mati. Eesti foneetika möödunud hiilgus ja möödumata viletsus. 1997 73-82
264. 264 Hint, Mati. Eesti keel okupatsiooni järel. 1996 802-808. R: The Estonian Language after Soviet Occupation 864
265. 265 Hint, Mati. Ungaripoolne vaade uralistikale. (P. Hajdu, Ural'skie jazyki i narody.). 1988 751-753
266. 266 Hint, Mati. Välis-eesti uralistikaraamat. (V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust.). 1988 696-698
267. 267 Hone, Laine; Laar, Malle. Sada aastat Johannes Silveti (Schwalbe) sünnist. 1995 359-360
268. 268 Hurt, Aadu. Taas keeleuuendusest. 1992 683-687
269. 269 Huss, Leena. Keelekümblus, uus keeleõpetamise viis. 1994 718-726
270. 270 Iher, Leili. Taar om küll hää juvva, a halb tetä. 1997 769-771
271. 271 Imelik, Olaf. Mõistatuslik refrään. 1994 41
272. 272 Imelik, Olaf. Sõida tasa üle silla. 1996 478-480
273. 273 Issakov, Sergei. Johannes Aavik Nežinis. 1990 268-273
274. 274 Issakov, Sergei. Johannes Aavik Nežinis. 1990 331-340
275. 275 J. K.. Pisiõiendus. [KK 1993, nr 10, lk 635.]. 1994 192
276. 276 Jaska, Vello; Kaal, Helju . Keelepäevad. 1988 256
277. 277 Joalaid, Marje. 500 aastat vepsa külade esmamainimisest. 1996 859-860
278. 278 Juhkam, Evi. Eestirootslastest. 1992 394-402
279. 279 Juhkam, Evi. Järgsilbi ks Risti murrakus. 1992 151-155
280. 280 Juhkam, Evi. Tähelepanuväärne teos rootsi dialektoloogidelt. (Ordbok över Sveriges dialekter. Första bandet.). 1997 498-501
281. 281 Juhkam, Evi. Ühemehesõnaraamat Rootsist teiste murdesõnastike taustal. (Arnäsmålet. Ordbok över en ångermanländsk dialekt. På grundval av E. Odstedts samlingar utarbetad av S. Söderström.). 1996 128-130
282. 282 Jõgi, Aino. Inglise keele interferentsist väliseesti ilu- ja ajakirjanduskeele grammatikas. 1991 81-88
283. 283 Jõgi, Aino. Inglise keele mõjust väliseesti ilukirjanduse sõnavarale ja sõnakasutusele. 1989 649-656
284. 284 Jõgi, Mall. Toronto ülikooli eesti keele tunnis. 1988 447-448
285. 285 Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. 1988 319
286. 286 Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. 1993 251-252
287. 287 Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. 1994 512
288. 288 Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. 1997 717-719
289. 289 Kaal, Helju. Keelepäevad. 1988 187
290. 290 Kaal, Helju. Tähistati Huno Rätsepa juubelit. 1988 319-320
291. 291 Kaal, Helju. XXX J. V. Veski päev. 1997 867-868
292. 292 Kaal, Helju; Kalda, Mare. Emakeele Seltsis. 1994 384
293. 293 Kaal, Helju; Laikivi, Kaarel; Sepp, Aldi. Keelepäevad. 1988 572-573
294. 294 Kaal, Helju; Niit, Ellen. Emakeele Seltsis. 1997 427-429
295. 295 Kaal, Helju; Vääri, Eduard; Kallasmaa, Marja; Lonn, Varje; Tamm, Vally. Keelepäevad. 1988 639-640
296. 296 Kaalep, Ain. Vohopaats tähendab paakspuud.... 1988 256
297. 297 Kaalep, Ain. Mälestades Ülo Torpatsit (15. XI 1920–20. I 1988). 1988 312-313
298. 298 Kaalep, Heiki-Jaan. Toetus eesti keelele tema olelusvõitluses: Ü. Viksi "Väike vormisõnastik". (Ü. Viks, Väike vormisõnastik I. Sissejuhatus & grammatika. II. Sõnastik & lisad.). 1994 439-441
299. 299 Kaavere, Vello. Väike täiendus Antal Reguly biograafiasse. 1990 170-171
300. 300 Kaldamäe, Karin. Üks võimalus lause struktuuri analüüsiks (Mati Undi "Sügisballi" põhjal). 1988 618-624
301. 301 Kallasmaa, Marja. Kühm ja lohk. Haruldasi murdesõnu kohanimedes. 1991 681-682
302. 302 Kallasmaa, Marja. Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes. 1995 20-28
303. 303 Kallasmaa, Marja. Muutuv ja püsiv nimemaailm. 1988 477-485
304. 304 Kallasmaa, Marja. Paul Ariste ja nimed. 1990 109-110
305. 305 Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. 1995 763-766
306. 306 Kallasmaa, Marja. Siga ja kult. 1988 431-432
307. 307 Kallasmaa, Marja. Variatsioon ühe legendi teemal. 1992 71-77
308. 308 Kallasmaa, Marja. Üks tahk Valdek Pallist. 1997 409-410
309. 309 Karelson, Rudolf. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" tegija pilgu läbi. 1990 24-34
310. 310 Karelson, Rudolf. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" kõrvalt (II). 1996 330-332
311. 311 Karelson, Rudolf. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" kõrvalt (III). 1997 186-188
312. 312 Karelson, Rudolf. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" kõrvalt. 1993 561-563
313. 313 Karelson, Rudolf. Arno Pikamäe In memoriam. 1992 447-448
314. 314 Karelson, Rudolf. Eesti keelemehena Soome keeleteaduse päevadel. 1993 702-704
315. 315 Karelson, Rudolf. Ernst Nurme 100. sünniaastapäeva puhul. 1996 438-446
316. 316 Karelson, Rudolf. Ernst Nurme 100. sünniaastapäeva puhul. 1996 531-540. R: On the Occasion of Ernst Nurm's Centenary 576
317. 317 Karelson, Rudolf. Heino Ahven eesti keeleelus. 1994 670-675
318. 318 Karelson, Rudolf. Keeleosakonna toimetajana "Keeles ja Kirjanduses". 1988 109-111
319. 319 Karelson, Rudolf. Leksikograafia suurfoorumil Budapestis. 1989 125-127
320. 320 Karelson, Rudolf. Meenutuste Paul Ariste. 1995 489-494
321. 321 Karelson, Rudolf. Meenutuste Paul Ariste. 1995 561-565
322. 322 Karelson, Rudolf. Soome leksikograafidelt uus tähtteos. (Suomen kielen perussanakirja. Ensimmäinen osa. A-K.). 1991 182-185
323. 323 Karelson, Rudolf. Üleliidulisel leksikograafiakonverentsil. 1989 254-256
324. 324 Karelson, Rudolf; Kull, Rein. Paul Saagpakku mälestades. 1996 345-347
325. 325 Karlov, Leo. Veel piiblinimedest. 1988 556-557
326. 326 Kasik, Reet. Ajaleht on emakeele alus. 1994 65-75
327. 327 Kasik, Reet. Arnold Kask. 10. VIII 1902-30. VII 1994. 1994 702
328. 328 Kasik, Reet. Denominaalsed olemisverbid eesti keeles. 1996 13-18. R: Status derivatives in Estonian 72
329. 329 Kasik, Reet. Derivatiivsetest laenudest. u-liitelised verbid eesti ja soome keeles. 1991 466-476
330. 330 Kasik, Reet. Emakeele Seltsis. 1993 444-447
331. 331 Kasik, Reet. Kalevi Wiik 60. 1992 497
332. 332 Kasik, Reet. Keeleline mõjutamine reklaamis. 1996 100-104. R: Exercising Verbal Influence in Advertising 144
333. 333 Kasik, Reet. Süvauurimus sõnatuletusest läbi kirjakeele ajaloo. (L. Kytömäki, Suomen verbiderivaation kuvaaminen 1600-luvulta nykypäiviin.). 1993 754-755
334. 334 Kasik, Reet. Võrdlev morfoloogiauurimus. (H. Remes, Suomen ja viron vertailevaa taivutustypologiaa. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja.N:o 2.). 1996 342-344
335. 335 Kasik, Reet; Ross, Kristiina. Emakeele Seltsis. 1994 443-444
336. 336 Keel1. Keeleainestiku kogumise võistlus 1993. 1994 447
337. 337 Keel1. Keeleainestiku kogumise võistlus 1994. 1995 432
338. 338 Keem, Hella. Mõtteid Väino Klausi retsensiooni puhul. 1988 240-242
339. 339 Kerge, Krista. Keeletöö tänane ja tulevik (I): kes ja kuidas. 1994 145-149
340. 340 Kerge, Krista. Keeletöö tänane ja tulevik (II): mis ja miks. 1994 196-202
341. 341 Kerge, Krista. Keeletöö tänane ja tulevik (II): mis ja miks. 1994 285-290
342. 342 Kerge, Krista; Erelt, Tiiu. Emakeele Seltsi keeletoimkond soovitab. 1996 114-117
343. 343 Kerge, Krista; Päll, Peeter. 24. J. V. Veski päev. 1991 702-703
344. 344 Kingisepp, Leelo. Keeleringi tööaasta. [1986/87.õ.-a.] . 1988 192
345. 345 Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti leksikograafia aastal 1997. Vana kirjakeele sõnaraamatust. 1997 825-827
346. 346 Kingisepp, Valve-Liivi. Emakeele Seltsis. 1988 186
347. 347 Kingisepp, Valve-Liivi. Emakeele Seltsis. 1988 512
348. 348 Kingisepp, Valve-Liivi. Emakeele Seltsis. 1997 574-575
349. 349 Kingisepp, Valve-Liivi. Juhan Peegel keeleuurijana. 1994 262-269
350. 350 Kingisepp, Valve-Liivi. Julius Mägiste elutöö ühest tahust. 1997 661-673. R: One Aspect of Julius Mägiste's Life Work 720
351. 351 Kingisepp, Valve-Liivi. Vana kirjakeele seminar. 1996 574-575
352. 352 Kingisepp, Valve. Hea kolleeg Jaak Peebo! [J. Peebo 60.]. 1993 628-629
353. 353 Kiri1. Kiriusutelu Eduard Vääriga. [E. Vääri 70.]. 1996 407-410
354. 354 Klaas, Birute. Indirektne objekt. 1988 37-42
355. 355 Klaus, Väino. III keelefoorum. 1992 315-316
356. 356 Klaus, Väino. Kirjakeele kiituseks. (Kirjakeel 1985.). 1988 174-176
357. 357 Klaus, Väino. Kümme numbrit "Fenno-ugrica Suecana't". (Fenno-ugrica Suecana. Tidskrift för finsk-ugrisk forskning i Sverige. Nr 1-10.). 1992 444
358. 358 Klaus, Väino. SFU ja selle toimetaja juubeliks. [P. Kokla 60.]. 1989 501
359. 359 Klaus, Väino; Meri, Mart; Raadik, Maire; Kaal, Helju; Siil, Imre; Vende, Kullo. Emakeele Seltsis. 1992 124-126
360. 360 Klaus, Väino; Peegel, Juhan; Lias, Pärt. Esimesed magistritööd. [I. Siil, K. Pajusalu, H. Laanekask, M. Rebane.]. 1992 751-753
361. 361 Koit, Mare. Arvutiga eestikeelse suhtlemise poole. 1988 268-275
362. 362 Koit, Mare. Arvutiga eestikeelse suhtlemise poole. 1988 348-356
363. 363 Koit, Mare. Arvutuslingvistika arenguloost ja stuudiumist. 1996 171-178. R: The Development and Study of Computer Linguistics 216
364. 364 Koit, Mare. Masintõlkest rahvusvahelisel konverentsil. 1989 478-481
365. 365 Koit, Mare. Tartu ülikooli arvutuslingvistikakonverents. 1996 350-352
366. 366 Koit, Mare; Õim, Haldur. Rahvusvahelisel arvutuslingvistika konverentsil. 1993 639-640
367. 367 Kokkota, Valmar. AILA-96. Rakenduslingvistika maailmakongressist. 1997 61-62
368. 368 Kokla, Paul . Paar kildu eesti-ungari kultuurisuhetest. 1995 554-556
369. 369 Kokla, Paul. Eesti keele ja eestluse väljavaateid. 1996 649-652. R: Aussichten für die estnische Sprache und das Estentum 720
370. 370 Koski, Mauno. Eesti ja soome keelest XVI ja XVII sajandi andmeil. 1997 508-514. R: About Estonian and Finnish According to the Facts from 16th and 17th Centuries 576
371. 371 Kraut, Einar. Hääldus Eesti Televisioonis. Tähelepanekuid aastavahetusel 1993/94. 1994 660-669
372. 372 Kreinin, Lea. Esimene liivi kirjakeele konverents. 1995 855-856
373. 373 Kukk-Halling, Tiina. Tartus peeti akadeemik Paul Ariste päevi. 1995 503-504
374. 374 Kull, Rein. Keelekaitse ja terminikorrastus. 1992 494-495
375. 375 Kull, Rein. Keelepäevast keelenädalani. 1988 183-186
376. 376 Kull, Rein. Uuendatud õigusterminoloogiakomisjon. 1995 144
377. 377 Kulmar, Tarmo. Eesti keeleteaduse elav legend. 1995 733-735
378. 378 Kuresoo, Uno. Keelevead õpetajate ja keeleteadlaste hinnanguis (II). 1993 30-37
379. 379 Kuresoo, Uno. Keelevead õpetajate ja keeleteadlaste hinnanguis. 1990 462-470
380. 380 Kurs, Ott. Rahvad punases (impeeriumis). (M. Kolga, I. Tõnurist, L. Vaba, J. Viikberg, Vene impeeriumi rahvaste punane raamat.). 1994 122-124
381. 381 Kuusik, Evelin; Langemets, Margit. Leksikograafia Euroopas 1994. 1995 422-428
382. 382 Kõi1. ”Kõige võrdsem võrdsete seas. 1990 96-100
383. 383 Künnap, Ago. Elanud kord.... 1992 209-215
384. 384 Künnap, Ago. Mea culpa, aga omakeelsed Eesti põlisasukad oleme olnud ehk juba 12 000 aastat. 1996 505-513. R: Mea Culpa but We May Have Been Our Own Language Speaking Natives of Estonia for about 12,000 Years 576
385. 385 Künnap, Ago. Akadeemik Erkki Itkonen lahkunud. 1992 576
386. 386 Künnap, Ago. Eesti keel, sugulaskeeled ja naaberkeeled. 1992 556-557
387. 387 Künnap, Ago. Els Oksaar 70. 1996 711-714
388. 388 Künnap, Ago. Hajaarutlusi. ("Filoloogia teelahkmel".). 1994 402-403
389. 389 Künnap, Ago. Järelehüüe soome tunnustatud sõnatundjale. [Aulis J. Joki.]. 1989 256
390. 390 Künnap, Ago. Paul Alvre 70. 1991 49-50
391. 391 Künnap, Ago. Professor Mikko Korhonen lahkunud. 1992 62
392. 392 Künnap, Ago. Reet Kasik filoloogiadoktoriks. 1995 645-646
393. 393 Künnap, Ago. Uurali keelte valdajaskond Nõukogude Liidu poolt kontrollitaval territooriumil 1989. 1991 416-419
394. 394 Künnap, Ago. Viimane kamass surnud. [Klavdia Plotnikova.]. 1991 59
395. 395 Künnap, Ago. Vivat Congressus!. 1995 433-435
396. 396 Laalo, Klaus. Soome-eesti homonüümide tüüpidest. 1991 606-613
397. 397 Laanekask, Heli. F. R. Faehlmanni retsensioon jätkväljaande ”Leiwakorwikenne” kohta. 1991 359-365
398. 398 Laanekask, Heli. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. 1988 585-593
399. 399 Laanest, Arvo. Aime Kähriku mälestuseks. 1991 187
400. 400 Laanest, Arvo. Andrus Saareste ja keeleatlased. 1992 358-360
401. 401 Laanest, Arvo. Tiit-Rein Viitso tähtpäeva puhul. [T.-R. Viitso 50.]. 1988 165-166
402. 402 Laanest, Arvo. Uus soome-ugri keeleteaduse doktor. [A. Turkin.]. 1990 126
403. 403 Laanest, Arvo; Jansen, Ea. Valmen Hallap. [Nekroloog.]. 1988 177-178
404. 404 Laanpere, Helga; Kippar, Pille. Emakeele Seltsis. 1993 698
405. 405 Langemets, Andres. Biokungla. 1994 1-3
406. 406 Langemets, Margit. Eesti ja Euroopa ühine keel. 1997 786-790
407. 407 Langemets, Margit. Kirjakeele sõnaraamat poole peal. 1993 601-604
408. 408 Larsson, Lars-Gunnar. Uppsala ülikooli soome-ugri keelte kateeder: ajalugu ja tänapäev. 1989 531-541
409. 409 Leemets, Helle. Kakskeelsus ja keeleisiksus. 1988 521-530
410. 410 Leemets, Tiina. Kaheti käänduvaid liitsõnu. 1991 496
411. 411 Leemets, Tiina. Raamat väikerahvaste terminoloogiast. 1994 743-746
412. 412 Lehiste, Ilse. Meetrika foneetikast. 1995 525-533
413. 413 Lehiste, Ilse. Meetrika foneetikast. 1995 596-603
414. 414 Lehiste, Ilse. Retsiteeritud soome loitsu meetriline struktuur. 1997 19-23. R: The Metric Sructure of a Recited Finnish Spell 72
415. 415 Liivaku, Uno. Eesti keel ja eesti kirjakeel. 1996 307-313. R: Die estnische Sprache und die estnische Schriftsprache 360
416. 416 Liivaku, Uno. Faktid, mis ei ole tõigad. 1994 500
417. 417 Liivaku, Uno. Heitlus eesti keele pärast. 1997 433-443. R: Kampf um die estnische Sprache 504
418. 418 Liivaku, Uno. Kuidas eesti ajakirjanikud venestavad eesti keelt. 1990 194-201
419. 419 Liivaku, Uno. Teel poolkeelsusele. 1989 257-263
420. 420 Liivaku, Uno. Teiseneva tähendusega sõnu. 1993 751
421. 421 Liivaku, Uno. Venepärane rajav kääne. 1993 491-492
422. 422 Liivaku, Uno. Venepärasest võõrsõnatarvitusest. 1994 40-41
423. 423 Lill, Anne. Magistro venerabili - grato animo. Richard Kleis 100. 1996 709-711
424. 424 Lill, Anne. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. 1988 7-17
425. 425 Lill, Anne. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. 1988 90-102
426. 426 Lill, Anne. Filoloogia tee alguses. ("Filoloogia teelahkmel".). 1994 282-284
427. 427 Lill, Anne. Jaan Puhvel - philologo excellentissimo salutem plurimam peractis annis sexaginta. 1992 52-53
428. 428 Lonn, Varje; Kaal, Helju; Leemets, Tiina. Emakeele Seltsis. 1990 637-639
429. 429 Loog, Mai. Laensõnad Tallinna koolinoorte slängis ehk ida pole ilmakaar. 1990 167-169
430. 430 Loog, Mai. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. 1988 144-148
431. 431 Loog, Mai. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. 1988 83-89
432. 432 Läänemets, Märt. Linnart Mäll ja Tartu orientalistika. 1995 736-745
433. 433 Lõun, Anu. Meeltesse sisendus kinnitus... Näiteid u-tuletiste kasutamisest. 1992 100-102
434. 434 Mereste, Uno. Huvikeskmeid majanduse nüüdiskeeles. 1988 342-347
435. 435 Mereste, Uno. Seaduste sõnastamise minimaalsusnõudest. 1995 693-696
436. 436 Meri, Mart. Dialektoloogia kui alusmüür. Kas Saareste algatatud murdekogumise lõpp?. 1992 361-366
437. 437 Meri, Mart. Emakeele Seltsi keelepäevad. 1989 757-759
438. 438 Meri, Mart. Emakeele Seltsi keelepäevadest. 1990 508-509
439. 439 Meri, Mart. Keelepäev Märjamaal. 1993 512
440. 440 Meri, Mart. Keelepäev. 1989 191
441. 441 Meri, Mart; Rannut, Mart. Keeleõiguste ülddeklaratsioon on valminud. 1996 858-859
442. 442 Metslang, Helle. Ajast ja tema vormist verbitarindeis. 1991 163-168
443. 443 Metslang, Helle. Eesti hüüdlausest afektiivse süntaksi taustal. 1990 598-606
444. 444 Metslang, Helle. Eesti ja soome - futuurumita keeled?. 1994 534-547
445. 445 Metslang, Helle. Eesti ja soome - futuurumita keeled?. 1994 603-616
446. 446 Metslang, Helle. Eesti keele ja teiste soome-ugri keelte futuurumi arenguid. 1997 226-231. R: Developments of the Future Tense in Estonian and in Other Finno-Ugric Languages 288
447. 447 Metslang, Helle. GGG 25. 1991 441-443
448. 448 Metslang, Helle. Kas eesti keeles on olemas progressiiv?. 1993 326-334
449. 449 Metslang, Helle. Kas eesti keeles on olemas progressiiv?. 1993 410-416
450. 450 Metslang, Helle. Kas eesti keeles on olemas progressiiv?. 1993 468-476
451. 451 Metslang, Helle. Keskaja keelefilosoofiast TV-vestluse strateegiateni ehk soome lingvistikat avastamas. 1992 702-703
452. 452 Metslang, Helle. XXI keeleteaduse päevad. 1995 209-212
453. 453 Metslang, Helle; Vare, Silvi. J. V. Veski päev. 1994 57-59
454. 454 Mi1. Mina jään saarlaseks. "Keele ja Kirjanduse" intervjuu prof. Paul Saagpakuga. 1991 427
455. 455 Mikk, Jaan. Tekstiredaktorid arvutis. 1991 727-731
456. 456 Murdetoimkond. 1995. aasta kohanimede kogumise võistluse tulemused. 1996 359
457. 457 Muru, Karl. Sirje Olesk filoloogiakandidaadiks. 1989 572
458. 458 Must, Mari. Aili Univere. 23. X 1901-5. X 1994. 1995 65-66
459. 459 Must, Mari. Andrus Saareste kirjad Erika Saarestele. 1992 367-375
460. 460 Must, Mari. Andrus Saareste kirjad Erika Saarestele. 1992 558-569
461. 461 Must, Mari. KKI murdekogud 1987. 1988 380-382
462. 462 Must, Mari. KKI murdekogud 1988. 1989 319-320
463. 463 Must, Mari. KKI murdekogud 1989. 1990 318-319
464. 464 Must, Mari. KKI murdekogud 1990. 1991 382-383
465. 465 Must, Mari. Kaua tehtud, kaunikene. (G. Vilbaste, Eesti taimenimetused.). 1994 509-511
466. 466 Must, Mari. Kokkupuuteid prof. Andrus Saarestega. 1992 338-345
467. 467 Mäearu, Sirje. eerima-verbid keelekorraldussõnaraamatus. 1993 433-435
468. 468 Mäearu, Sirje. Võõrnimetuletiste õigekirjast. 1992 489-491
469. 469 Mäger, Mart. Refleksiivid - sajandi järjepidevus. 1991 343-355
470. 470 Mäger, Mart. Väitekiri Siberi eestlaste keelest. [J. Viikberg.]. 1990 315-316
471. 471 Neetar, Helmi. "Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (EKMS) ja murdekeel. 1992 350-357
472. 472 Neetar, Helmi. aeg-sõna "Eesti murrete sõnaraamatus". 1991 289-292
473. 473 Neetar, Helmi. Anu Haak (Melles) peab juubelit. 1991 499
474. 474 Neetar, Helmi. Hargla keel laia maailma. (S. Nigol, Hargla murraku konsonantism.). 1995 203-205
475. 475 Neetar, Helmi. Ilmakaared rahvasuus. 1991 656-665
476. 476 Neetar, Helmi. Kaks eriilmelist sünonüümisõnastikku. (A. Õim, Sünonüümisõnastik; P. F. Saagpakk, Sünonüümi-sõnastik.). 1995 61-64
477. 477 Neetar, Helmi. Kirjakeele tähtteos vaekausil. (Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. I köide – III köide, 2. vihik.). 1993 633-636
478. 478 Neetar, Helmi. Kodukandi sõnad raamatuks. (V. Pall, Idamurde sõnastik.). 1996 422-425
479. 479 Neetar, Helmi. Murdepalu möödunud sajandil sündinuilt. (A. Univere, Idamurde tekstid. Eesti murded IV.). 1997 421-423
480. 480 Neetar, Helmi. Vadja suurteos hakkas ilmuma. (Vadja keele sõnaraamat I. Toim. E. Adler ja M. Leppik.). 1992 118-120
481. 481 Nemvalts, Peep. Sugulaskeeled Hailuotol. 1988 124-127
482. 482 Nigol, Salme. Anton Boks (1908-1988), viimne leivu. 1988 755
483. 483 Niit, Ellen. Emakeele Seltsis. 1996 67-68
484. 484 Niit, Ellen; Vettik, Aime. J. V. Veski päev. 1996 64-67
485. 485 Norvik, Piret. Hüä käsi tegeb, parema kaul kandab. (M. Must, Kirderannikumurde tekstid. Eesti murded V.). 1997 777-780
486. 486 Norvik, Piret. Kalevala Seltsi auhind Edgar Lilheinile. 1996 68-69
487. 487 Norvik, Piret. Rakvere 2. keelepäeval. 1996 571
488. 488 Norvik, Piret; Lonn, Varje. Emakeele Seltsis. 1996 642-643
489. 489 Norvik, Piret; Teder, Eerik. Emakeele Seltsis. 1991 511-512
490. 490 Nuolijärvi, Pirkko. Mitmekeelne Soome. 1992 31-41
491. 491 Nurmekund, Pent. Mis on tuulekoer ja maasulane? (Ise küsin - ise vastan.). 1989 107
492. 492 Nurmekund, Pent. Rindel ja sõjavangina Karjalas. 1997 557-562
493. 493 Nurmi, Timo. Nessessiivkonstruktsiooni kasutamine eesti ajalehtede juhtkirjades. 1991 732-742
494. 494 Närhi, Eeva Maria. Soome nimemäärused ja nende ellurakendamine. 1993 335-343
495. 495 Oinas, Zsuzsanna. Mõnest eesti ja soome possessiivtarindist. 1993 537-542
496. 496 Oja, Vilja. EURALEX '96: suund arvutisõnaraamatule. 1997 67-68
497. 497 Oja, Vilja. J. V. Veski päev. 1990 575-576
498. 498 Oja, Vilja. Võrdlusel baseeruvaist värviliitsõnadest. 1995 809-817
499. 499 Ojalo, Jaan. Esperanto. 1988 256320576760
500. 500 Ojalo, Jaan. Esperanto. 1989 640760
501. 501 Ojalo, Jaan. Esperanto. 1990 127
502. 502 Ojalo, Jaan. Esperantole pühendatud elu.[H. Dresen 100.]. 1996 322-324
503. 503 Org, Ervin; Reiman, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. 1994 203-209
504. 504 Pajupuu, Hille. Eestlased ja soomlased - probleemitud suhtlejad. 1997 547-550
505. 505 Pajupuu, Hille. Eestlaste ja soomlaste kommunikatsioonikäitumise tagamaadest. 1995 767-776
506. 506 Pajusalu, Karl. Projekti "Eesti murdeainese süvendav kogumine" esimene tööaasta. 1993 447-448
507. 507 Pajusalu, Karl. Suhtlustaotlused inimkeelt muutmas. Tähelepanekuid eesti murrete verbimorfoloogiast. 1989 142-149
508. 508 Pajusalu, Renate. Dialoogi reguleerimise verbaalseid võimalusi. 1990 396-404
509. 509 Pajusalu, Renate. Eesti pronoomenid I. Ühiskeele see, too ja tema/ta. 1997 106-115. R: Estonian Pronouns I. See, too and tema/ta in Common Estonian 144
510. 510 Pajusalu, Renate. Eesti pronoomenid. Ühiskeele see, too ja tema/ta. 1997 24-30
511. 511 Paldre, Leho. Keel ja prestiiž. 1995 373-384
512. 512 Pall, Valdek. Maastikuesemete nimed ja nimetused. 1992 527-534
513. 513 Palmeos, Paula. Mälestuskilde õpinguteajast. 1991 691-692
514. 514 Paul1. Paul Ariste eesti keeleteadusest. (Usutlus 14. I 1975.). 1990 419-421
515. 515 Peebo, Jaak. Eestikeelse Piibli ühe eelkäija sõnavarast. 1989 720-726
516. 516 Peebo, Jaak. Emakeele Seltsi keeletoimkond soovitab. magistrant : magistrandi : magistranti - ÕS-i tüüp nr 67 vaat. 1995 113-114
517. 517 Peebo, Jaak. Emakeele Seltsis. 1988 704
518. 518 Peebo, Jaak. J. V. Veski päev. 1988 755-757
519. 519 Peebo, Jaak. Läänemere rahvaste kirjakeelte algusaegu käsitlev konverents. 1995 644-645
520. 520 Peebo, Jaak. Valve-Liivi Kingisepp - juubilar. 1995 788-790
521. 521 Peegel, Juhan. Iseendaks jäämisest. (120 aastat J. V. Veski sünnist.). 1994 12-14
522. 522 Piirimäe, Helmut. Kuidas Rootsi ajal kontrolliti kirikuõpetajate eesti keele oskust. 1992 409-412
523. 523 Pikver, Ann. Eesti relatiivlausest keeletüpoloogilisel taustal. 1988 392-397
524. 524 Pikver, Ann. Eesti relatiivlausest keeletüpoloogilisel taustal. 1988 486-493
525. 525 Pilvre, Barbi. Villem Grünthal-Ridala keelelisi vaateid. 1988 716-724
526. 526 Pokk, Külli. Emakeele Seltsis. Aastakoosolek. 1988 444-445
527. 527 Puhvel, Jaan. Sõna saun algupärast. 1996 552
528. 528 Punttila, Matti. Eesti keelesaar Porvoo ja Loviisa vahel. 1992 281-285
529. 529 Päll, Peeter. Eesti kohanimede õigekirjast. 1997 41-42
530. 530 Päll, Peeter. Isikunimesid laiast maailmast. (Sistemy ličnyh imen u narodov mira.). 1988 309-311
531. 531 Päll, Peeter. Lisakommentaare. 1994 370-372
532. 532 Päll, Peeter. Nimede transkriptsiooni probleeme. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.). 1988 428
533. 533 Päll, Peeter. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti (I). 1993 264-276
534. 534 Päll, Peeter. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti (II). 1993 457-467
535. 535 Päll, Peeter; Meri, Mart; Niit, Ellen. Emakeele Seltsis. 1996 356-359
536. 536 Põlma, Valve. Rudolf Karelsoni tähtpäevaks. [R. Karelson 60.]. 1989 565
537. 537 Raadik, Maire. Ennetama. 1992 492-493
538. 538 Raadik, Maire. Külastama. 1991 684
539. 539 Raadik, Maire. Ajakirja "Teater. Muusika. Kino" keelest. 1989 333-342
540. 540 Raadik, Maire. Balti keelekorraldusseminar. 1991 60-61
541. 541 Raadik, Maire. Veel kord kõrgest, kõrgenemisest ja kõrgendamisest. 1991 366-367
542. 542 Raag, Raimo. Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest. 1988 655-664
543. 543 Raag, Raimo. Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest. 1988 725-732
544. 544 Raag, Raimo. Andrus Saareste Uppsalas. 1995 455-467
545. 545 Raag, Raimo. Sada aastat fennougristikat Uppsalas. 1994 256
546. 546 Raag, Raimo. Sõnaraamatutest, murdeuurimisest ja keelehooldest Rootsis. 1992 425-429
547. 547 Raitar, Siiri. Kompuuterlingvistikaalane konverents Tartus. 1991 61
548. 548 Rajamets, Harald. Vingus nina pidi raamatus. 1994 424-426
549. 549 Rand, Valter. Keel ja diversiteet. 1992 728-733
550. 550 Rannat, Ruta; Sooberg, Jüri; Niit, Ellen. Emakeele Seltsis. 1992 757-759
551. 551 Rannut, Mart. Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet. 1991 368-369
552. 552 Remes, Hannu. Soome esimesest eesti keele grammatikast. 1995 505-513
553. 553 Remes, Hannu. Soome laensõnade muutmine eesti keeles. 1990 666-669
554. 554 Riikoja, Elli. Emakeele Seltsis. 1991 383
555. 555 Ross, Eevi. Eesti leksikograafia XX sajandi teisel poolel: arengujooni ja kokkuvõtteid. 1997 449-458. R: Estonian Lexicography in the Second Half of the 20th Century: Developments and Summings-up 504
556. 556 Ross, Eevi. Helmi Neetari tähtpäeva puhul. [H. Neetar 60.]. 1994 50
557. 557 Ross, Eevi. Järjepidevusest. (Nekroloogi asemel). [Ustus Agur.]. 1997 196-197
558. 558 Ross, Eevi. Keeleainestiku kogumise võistlus 1992. 1993 256
559. 559 Ross, Eevi. Kirjakeele ajaloo päev.... 1988 61-62
560. 560 Ross, Eevi. Kus on läänemeresoome lõunapiir?. 1997 213-215
561. 561 Ross, Eevi. Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. 1997 430
562. 562 Ross, Eevi. Mari Musta tähtpäevaks. 1990 693
563. 563 Ross, Eevi. Murdevõistlus 1988. 1989 318-319
564. 564 Ross, Eevi. Väsimatu töömehe sünnipäevaks: Eduard Leppik 70. 1994 637-638
565. 565 Ross, Eevi. Wiedemanni keeleauhind Eduard Leppikule. 1997 430-431
566. 566 Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Keelainestiku kogumise võistlus 1990. 1991 381-382
567. 567 Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Murdevõistlus 1989. 1990 316-318
568. 568 Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Murdevõistlus 1987. 1988 314-316
569. 569 Ross, Jaan. Kuidas teha eesti foneetikat?. 1997 357-358
570. 570 Ross, Jaan. Mart Remmeli esimene juubel. 1994 704
571. 571 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse. Akustiliste välteerinevuste neutraliseerumisest setu surnuitkude esitamisel. 1996 83-91. R: Lost Prosodic Oppositions: A Study of Contrastive Duration in Estonian Funeral Laments 144
572. 572 Ross, Kristiina. In memoriam Adolf Turkin. (1. I 1936-18. VI 1996). 1996 568-569
573. 573 Ross, Kristiina. Mazel tov, rebe!. 1990 111-112
574. 574 Ross, Kristiina. Eesti morfo(fono)loogia põnevamad probleemid: EKG contra Mati Hint. 1997 298-304. R: Some Interesting Problems of Estonian Morpho(phono)logy: The Grammar of the Estonian Language contra Mati Hint 360
575. 575 Ross, Kristiina. Intrigeeriv idee. (C. Hasselblatt, Grammatisches Wörterbuch des Estnischen.). 1993 505-507
576. 576 Ross, Kristiina. Tahaks siiski keelata. 1989 107-109
577. 577 Rähesoo, Jaak. Arvustuse asemel. (Inglise-eesti sõnaraamat. Koost. J. Silvet.). 1990 374-375
578. 578 Rätsep, Huno. In memoriam Gerda Laugaste. 1993 187-188
579. 579 Rätsep, Huno. Akadeemik Lauri Posti elutööst. 1988 567-568
580. 580 Rätsep, Huno. Ellen Uuspõllu juubeli puhul. [E. Uuspõld 70.]. 1997 282-284
581. 581 Rätsep, Huno. Heino Ahvena mälestuseks. 1988 511
582. 582 Saari, Henn. Andrus Saareste keeled. 1992 324-337
583. 583 Saari, Henn. Andrus Saareste keeled. 1992 610-617
584. 584 Saari, Henn. Andrus Saareste keeled. 1992 657-666
585. 585 Saari, Henn. Mida teha edasi? (Eesti Raadio keeleminutid 31. jaanuaril 1988.). 1988 292-294
586. 586 Saari, Henn. Sõnamoodustuse mõisteid. Liigivaheldus (I). 1993 148-159
587. 587 Saari, Henn. Sõnamoodustuse mõisteid. Liigivaheldus (I). Lähtealus ja ainestik. 1993 87-97
588. 588 Saari, Henn. Sõnamoodustuse mõisteid. Liigivaheldus (II). Teooriat ja termineid. 1993 649-659
589. 589 Saari, Henn. Sõnamoodustuse mõisteid. Liigivaheldus (II). Teooriat ja termineid. 1993 726-736
590. 590 Saari, Henn. Üks häälikuõpetus. 1995 84-98
591. 591 Salasoo, Tiiu. Morfoloogiliste tunnuste esmakasutus ühe lapse arenevas keeles. 1995 239-252
592. 592 Saluveer, Madis. Magistritöö reguleerivast dialoogist. [R. Pajusalu.]. 1993 511
593. 593 Sang, Joel. Eesti keele ohud. 1996 1-5. R: Threats to the Estonian Language 72
594. 594 Sang, Joel. Tallinn - Pariis/Paris - Tallinn. (F. de Sivers, Parlons estonien. Une langue de la Baltique.). 1994 635-636
595. 595 Sang, Joel; Viks, Ülle . Riimisõnastiku sünnist. 1991 614-617
596. 596 Sarv, Ingrid. Oodatud fraseoloogiasõnaraamat. (A. Õim, Fraseoloogiasõnaraamat.). 1995 135-138
597. 597 Sarv, Vaike. Kristjan Torop. 5. III 1934-28. XI 1994. 1995 141-142
598. 598 Sedrik, Meeli. XXIX J. V. Veski päev. 1996 787-789
599. 599 Seilenthal, Tõnu. Jumalagajätusõnad Paul Ariste päitsis 7. veebruaril 1990. 1990 193
600. 600 Sepp, Aldi. Emakeele Seltsis. 1991 191-192
601. 601 Sikemäe, Ilmar. Mõned kirjad uudissõnade asjus. 1993 171-173
602. 602 Sinimets, Ivar. Eesti keele õpik ungarlastele. (A. Kippasto, Nagy Judit. Észt nyelvkönyv.). 1996 622-623
603. 603 Sivers, Fanny de. Eesti keeles kasutatavast mediafoorsest kõneviisist. 1997 812-815. R: On the Mediaphoric Mood Used in Estonian 872
604. 604 Smirnov, Savvati. August Schleicher - 170 aastat sünnist. 1991 89-95
605. 605 Smirnov, Savvati. Eestis sündinud akadeemik Aleksei Šahmatov . 1988 423-427
606. 606 Smirnov, Savvati. Esimene pääsuke. (Lingvističeskij ènciklopedičeskij slovar'.). 1991 313-314
607. 607 Smirnov, Savvati. Filipp Fortunatov kui indoeuropist. 1990 607-611
608. 608 Smirnov, Savvati. Franz Bopp. 200 aastat sünnist. 1991 542-546
609. 609 Smirnov, Savvati. Professor Grigori Iljinski. Tartu ülikooli ajaloost. 1992 286-289
610. 610 Smirnov, Savvati. Sada aastat Bohuslav Havráneki sünnist. 1993 26-29
611. 611 Smirnov, Savvati. Sada aastat Nikolai Trubetskoy sünnist. 1990 239-244
612. 612 Smirnov, Savvati. Tartu ülikooli professor Dmitri Kudrjavski. 130 aastat sünnist. 1997 870-871
613. 613 Smirnov, Savvati. Tartus ja Tartu ülikoolis tegutsenud slaviste. 1996 861-863
614. 614 Sootak, Jaan. Ühe termini keelelisi ja õiguslikke eksirändeid ehk mida tähendab riisuma. Henno Meristele mõeldes. 1990 685-687
615. 615 Suhonen, Irja-Leena. Loomisel uralistika rahvusvaheline infosüsteem. 1990 446
616. 616 Suhonen, Seppo. Tähtis murdeuurimus. (M. Must, Kirderannikumurre.). 1989 314-316
617. 617 Sutrop, Urmas. Eesti keele põhivärvinimed. 1995 797-808
618. 618 Sutrop, Urmas. Eesti keele värvussõnavara arengu põhijooni. 1996 661-674. R: The Main Features of Development of the Estonian Colour Terms 720
619. 619 Sutrop, Urmas. Värvisõnad: ääremärkusi Taani hindamisraamatu Eestimaa lehtede kohta. 1996 225-229. R: Colour Terms. Comments on the Pages of Estonia in Liber Census Daniae 288
620. 620 T?ernõ?, Gabriel. Eesti vargasõnu. 1988 160-161
621. 621 Tael, Kaja. Infostruktuur ja lauseliigendus. 1988 133-143
622. 622 Tael, Kaja. Noorema kolleegi pilguga. [H. Rajandi 60.]. 1988 633
623. 623 Talvet, Jüri. Mis siis ikka kohanimedest saab?. 1989 44-46
624. 624 Talvet, Jüri. Timo Riiho Eestis (ja iberistina Soomes). 1992 191-192
625. 625 Tamm, Vally. Valgamaa keelepäevadest. 1991 760
626. 626 Tedre, Ülo. Tervitus üle lahe. [M. Kuusi 80.]. 1994 184-185
627. 627 Tedre, Ülo. Üks ilus raamat. (Tartumaa saja-aastaste jutud. Valimik murdetekste V. Kogunud Hella Keem.). 1995 498-499
628. 628 Tender, Tõnu. Eesti släng: olemus ja uurimislugu. 1994 291-299
629. 629 Tender, Tõnu. Eesti släng: olemus ja uurimislugu. 1994 346-355
630. 630 Tender, Tõnu. Kas laen vanglaslängist või filmist? Väljendi ämbrisse astuma päritolust. 1997 690-695
631. 631 Tender, Tõnu; Iva, Sulev (Jüvä Sullõv); Kasak, Enn. Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)'i liikumine (II). 1996 606-610. R: The Newest Orthographies of the Võru Dialect and Brown's Motion (II) 648
632. 632 Tender, Tõnu; Kasak, Enn. Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)'i liikumine. 1995 312-319
633. 633 Tering, Arvo. Uut Christoph Blume õpingute kohta. 1988 106-107
634. 634 Tiits, Mai. Praktiline leksikograafia. (B. Svensén, Practical Lexicography. Principles and Methods of Dictionary-Making.). 1995 354-357
635. 635 Tuldava, Juhan. Väitekiri eesti ja leedu ühisjoontest. [B. Klaas.]. 1988 574-575
636. 636 Tuldava, Juhan. Väitekiri onomatopöa kõrvutavast uurimisest. [E. Veldi.]. 1989 188-189
637. 637 Tõnisson, Evald. Mõned mõtted keelepuu mudelist ja kontaktiteooriast. 1996 745-748. R: Einige Gedanken über das uralische Sprachbaummodell und die Kontakttheorie 792
638. 638 Uuspõld, Ellen. Aino Valmetit mälestades. 1993 443-444
639. 639 Uuspõld, Ellen. Huno Rätsep 70. 1997 864-867
640. 640 Uuspõld, Ellen. Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles. 1989 468-477
641. 641 Uuspõld, Ellen. Mõningaist liiasusnähtustest eesti keelekasutuses. 1997 743-747. R: Some Examples of Redundancy in the Estonian Usage 792
642. 642 Va1. Vastuseid jõulueelses meeleolus. Kiriusutelu Henn Saariga. 1994 107-110
643. 643 Vaba, Lembit. Arvo Laanesti juubeliks. [A. Laanest 60.]. 1991 176-177
644. 644 Vaba, Lembit. Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras. 1989 138-141
645. 645 Vaba, Lembit. Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras. 1989 206-218
646. 646 Vaba, Lembit. Doktoritöö läänemeresoome geograafilistest apellatiividest Läti kohanimedes. [K. Boiko.]. 1995 67-68
647. 647 Vaba, Lembit. Eesnimed sõnaraamatuks. (K. Siliņš, Latviešu personvārdu vārdnĩca.). 1991 57
648. 648 Vaba, Lembit. Eesti kalatõkkenimetus näri ja balti *ē läänemeresoome substituutidest. 1992 726-727
649. 649 Vaba, Lembit. Eesti leksikograafia aastal 1997. Eesti etümoloogiasõnaraamat. 1997 827-830
650. 650 Vaba, Lembit. Esimene läti etümoloogiasõnaraamat. (K. Karulis, Latviešu etimoloģijas vārdnīca I-II.). 1993 440-442
651. 651 Vaba, Lembit. Fennougristiline rännak läti nimekogumiku lehekülgedel. 1992 573-575
652. 652 Vaba, Lembit. Jumalamärgid kaljuseinal ehk millal siis ikkagi Lätimaal kirjutama õpiti. 1991 298-300
653. 653 Vaba, Lembit. Kas eesti keeles on läti maastikusõnu?. 1997 152-156. R: Are There Any Latvian Terms Denoting Landscape Objects in the Estonian Language? 216
654. 654 Vaba, Lembit. Kuues rahvusvaheline baltistide kongress.... 1992 252-254
655. 655 Vaba, Lembit. Käblik on ahjulind!. 1992 459-462
656. 656 Vaba, Lembit. Sõnake deminutiivsest optatiivist. 1992 161
657. 657 Vaba, Lembit. Uurimus Loode-Läti murdesõnavara tähendussüsteemi kujunemisest e. Pane püksid selga, kui selga lähevad. (E. Kagaine, Semantiskie dialektismi Zieme?rietumvidzemes izloksn?s.). 1993 245-246
658. 658 Vaba, Lembit. Ühest XVII sajandi eesti sõnastikes esinevast balti päritolu taimenimetusest. 1997 600-604. R: A Plant Name of Baltic Origin in the Estonian Dictionaries of the 17h Century 648
659. 659 Vainik, Ene. Genereerib inimene, mitte grammatika. 1992 156-160
660. 660 Vainik, Ene. Genereerib inimene, mitte grammatika. 1992 216-223
661. 661 Vainik, Ene. Tegusõnad sõnadetegemisest. 1990 549-556
662. 662 Valge, Jüri. Eesti-soome ühistüvede tähenduserinevustest. 1991 222-224
663. 663 Valge, Jüri. Jumalagajätusõnad Paula Palmeose leinatalitusel Tartu Ülikooli aulas 29. detsembril 1990. 1991 186
664. 664 Valge, Jüri. Uus eesti keele õpik soomlastele: ilmunud ja läbi müüdud. (R. Kasik, Hakkame rääkima. Viron peruskurssi.). 1992 249-250
665. 665 Vare, Silvi. Enam kui murdekäsitlus. (H. Neetar, Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I.). 1991 505-506
666. 666 Vare, Silvi. Kazuto Matsumura ettekandest Debreceni kongressil ning verbi ja verbaalnoomeni vahekorrast. 1991 408-415
667. 667 Vare, Silvi. Tuletusliitest uue nurga alt. 1993 530-536
668. 668 Ve1. Veaparandus. [KK nr 1, lk 55.]. 1995 288
669. 669 Ve1. Veaparandusi. 1996 215
670. 670 Ve1. Veaparandusi. 1996 863
671. 671 Vea1. Veaparandus. [KK 1997, nr 7, lk 458.]. 1997 871
672. 672 Veldi, Enn. Eesti keele grammatika ja sõnaraamat jaapanlastele. (K. Matsumura, Esutonia-go bunpoo nyoomon. Eesti keele grammatika jaapanlastele; K. Matsumura, Esutonia-go syooziten. Väike eesti-jaapani õppesõnaraamat.). 1994 187-188
673. 673 Veldi, Enn. Eesti-hollandi sõnastik tulpide ja tuulikute maalt. (P. Hoogendijk, F. van Nes, A. Tamm, Woordenlijst Estisch-Nederlands. Eesti-hollandi sõnastik.). 1994 438-439
674. 674 Veršik, Anna. Kakskeelsuse tähistel. 1989 233
675. 675 Verschik, Anna. Eesti ja jidi?i kontaktidest. 1997 748-754. R: About Contacts between Yiddish and Estonian 792
676. 676 Verschik, Anna. Koodivahetus ja Narva eestlased. 1991 34-38
677. 677 Verschik, Anna. Mitmekeelsus kui juudi kogukonna elu norm. 1995 403-406
678. 678 Veskimägi, Enn. Cum sapientia ad futurum. Savvati Smirnov - akadeemik. 1997 867
679. 679 Veskimägi, Enn. Eesti sõjandusterminoloogia ja tänapäev. 1992 624-628
680. 680 Veskimägi, Enn. Eesti tähestiku kuuldekood. 1997 70-71
681. 681 Veskimägi, Enn. Emakeelne sõjandussõnavara: sõjajärgne areng ja nüüdisprobleemid. 1989 586-594
682. 682 Veskimägi, Enn. Sada aastat eesti sõjanduse sõnaraamatuid. 1990 739-745
683. 683 Viereck, Wolfgang. Kuidas reageerida anglitsismidele?. 1993 660-664
684. 684 Viikberg, Jüri. Eesti keele alane väitekiri Uppsalast. [T. Söderman.]. 1996 495-499
685. 685 Viikberg, Jüri. Eesti slängiuurimise tänane seis. (T. Tender, Eesti släng: olemus, uurimislugu, sissevaade vanglaslängi. Magistritöö.). 1997 705-710
686. 686 Viikberg, Jüri. Ilmunud on ameerikasoome sõnaraamat. (P. Virtaranta, Amerikansuomen sanakirja. A dictionary of American Finnish.). 1994 54-56
687. 687 Viikberg, Jüri. Kakskeelseks kohe algusest peale. (L. M. Huss, Simultan tvåspråkighet i svensk-finsk kontext.). 1993 315-319
688. 688 Viikberg, Jüri. Koodivahetus ja Siberi eestlased. Lähtekohti. 1989 202-205
689. 689 Viikberg, Jüri. Raamat vähemuste kaitseks. (T. Skuttnabb-Kangas, Vähemmistö, kieli ja rasismi.). 1992 504-508
690. 690 Viires, Ants. Kuude nimetused eesti keeles. 1993 73-86
691. 691 Viitso, Tiit-Rein. Aino Valmet 60. 1988 244-245
692. 692 Viitso, Tiit-Rein. Arvo Eegi doktoriväitekirjast. 1995 790-791
693. 693 Viitso, Tiit-Rein. Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks. 1990 456-461
694. 694 Viitso, Tiit-Rein. Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks. 1990 542-548
695. 695 Viitso, Tiit-Rein. Karksi tegusõna monograafia. (K. Pajusalu, Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi.). 1997 271-276
696. 696 Viitso, Tiit-Rein. Kauni keele mõõtmise teel. Arvo Eek 60. 1997 715-717
697. 697 Viitso, Tiit-Rein. Mitte ainult numbrite kirjutamisest. 1995 552-553
698. 698 Viitso, Tiit-Rein; Alvre, Paul. Ülle Viks ja Helmi Neetar filoloogiadoktoriks. 1994 638-640
699. 699 Viks, Ülle. Arvutuslingvistika hea aasta. 1997 54-58
700. 700 Viks, Ülle. Eesti keele morfoloogiline analüsaator. Automaatanalüüsi võimalused ja võimatused. 1994 150-163
701. 701 Viks, Ülle. Eesti murded arvutis. 1992 346-349
702. 702 Viks, Ülle. Väitekiri morfoloogiast: uus keelekirjeldusmudel. [T. Help.]. 1991 225-227
703. 703 Vilppula, Matti. Sõnade taga on rahvas. (Eesti murrete sõnaraamat I. 1. vihik. a-aju.). 1996 200-204
704. 704 Viluoja, Eha. Emakeele Seltsi.... 1989 510
705. 705 Vääri, Eduard. Eesti kirjakeele ohud. 1994 4-11
706. 706 Vääri, Eduard. Läänemere-äärsetest keeltest Greifswaldis, ühistest probleemidest ja uuest audoktorist. 1997 212-213
707. 707 Vääri, Eduard. Pent Nurmekunnast ja tema ajast. 1997 198-201
708. 708 Vääri, Eduard. Professor Veikko Ruoppila mälestuseks. 1994 250-251
709. 709 Vääri, Eduard. Väitekiri superlatiivi alalt. (M. Punttila, Nominien superlatiivisuuden ilmaiseminen: vertailun typologiaa ja Kymenlaakson tienoon murteiden tarkastelua.). 1989 123
710. 710 Wiik, Kalevi. Eesti keele astmevaheldusest ja prosoodiast. (M. Hint, Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid.). 1997 568-572
711. 711 Wiik, Kalevi. Keelepuu vajab uuendamist. 1997 845-850
712. 712 Wiik, Kalevi. Põhja-Euroopa rahvaste ja keelte päritolu küsimusi. 1996 581-589. R: Some Problems on the Origin of North European Nations and Languages 648
713. 713 [Erelt, Tiiu]. Intervjuu filoloogiakandidaat Valve Põlmaga. [V. Põlma 60.] . 1992 97-98
714. 714 [Erelt, Tiiu]. Kiriusutelu Rein Kulliga. [R. Kull 70.]. 1995 699-701
715. 715 [Niit, Ellen; Õispuu, Jaan]. Kiriusutelu Valdek Palliga. [V. Pall 70.]. 1997 411-412
716. 716 [Ross, Eevi]. Kiriusutelu Mati Hindiga. [M. Hint 60.]. 1997 551-556
717. 717 [Vaba, Lembit]. Karl Kont ja Läti. 1995 702-706
718. 718 [Viikberg, Jüri]. Usutelu Hella Keemaga. [H. Keem 80.]. 1995 266-270
719. 719 [Viitol, Livia; Ross, Eevi]. Usutelu Salme Nigoliga. [S. Nigol 75.]. 1995 185-189
720. 720 Õim, Asta. Eesti keele sõnaraamatud: seis ja perspektiivid. (Järelmõtteid vene-eesti sõnaraamatu valmimise puhul.). 1990 302-306
721. 721 Õim, Haldur. Lingvistilised korpused keeleuurimises. 1991 257-267
722. 722 Õim, Haldur. Mati Ereltil on tähtpäev. [M. Erelt 50.]. 1991 177-178
723. 723 Õim, Haldur. Metodoloogilis-keeleteaduslikke arutlusi. ("Filoloogia teelahkmel"). 1994 129-132
724. 724 Õim, Haldur. Sissejuhatavalt eesti keele akadeemilisest grammatikast. (Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri.). 1996 852-854
725. 725 Õim, Haldur. Teoreetiline keeleteadus ja integreeritud keeleteooria. 1996 731-744. R: Theoretical Linguistics and Integrated Theory of Language 792
726. 726 Õim50. Asta Õim 50. 1993 686
727. 727 Õispuu, Jaan. Keelekontaktide suveseminar Joensuus. 1996 785-787
728. 728 Õispuu, Jaan. See maagiline sõna konkurents. ("Filoloogia teelahkmel"). 1994 193-195
729. 729 Õispuu, Jaan. Soome ja Karjala uurijate suurtööd: kaks uut tekstikogumikku. (P. Virtaranta, Lyydiläisiä tekstejä VI. Anna Vasiljevna T?esnakovan kerrontaa ja itkuvirsiä; Näytteitä karjalan kielestä I. Karjalan Tasavallan ja Sisä-Venäjän karjalaismurteet.). 1996 59-60
730. 730 Ü1. 1991. aasta keeleainestiku kogumise võistluse tulemused. 1992 380

3. Kirjandusteadus

731. 731 Šemjer, Laid. Isegi lahkudes ehitasid me esivanemad sildu. 1997 69
732. 732 A. S.. Õienduseks. [A. Saluäär, Sada aastat rootsi kirjandust eesti keeles.]. 1992 760
733. 733 Aarelaid, Aili. Ikka kultuuriloost mõeldes. (L. Vahtre, Eesti kultuuri ajalugu.). 1994 632-634
734. 734 Aarma, Liivi. Johann Hornungi grammatikast ning tema ja Bengt Gottfried Forseliuse koostööst. 1996 399-406. R: Über die Grammatik von Johann Hornung und seine Zusammenarbeit mit Bengt Gottfried Forselius 432
735. 735 Aaver, Eva [komment.]. Uudisleid: Koidula kiri Alma Flomanile. 1995 410-413
736. 736 Aaver, Eva. Tõnis Grenzstein Koidula portreteerijana. 1993 737-738
737. 737 Aaver, Eva; Laanekask, Heli. Mart Lepik tekstikriitikuna. 1992 78-89
738. 738 Aaver, Heli [komment.]. Koidula kirjakontsept vastuseks Kreutzwaldi kirjale. 1993 739-741
739. 739 Adams, Valmar. Essee esseest. 1989 1-4
740. 740 Adams, Valmar. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 429-430
741. 741 Adams, Valmar. Üks mälestuskild. 1990 690
742. 742 Andre, Leili. Laastude lend. 1995 665-668
743. 743 Andre, Leili. Laul sinililledes. (Veel "Tuulisuist"). 1994 747-748
744. 744 Annuk, Eve. Enn Nõu romaanide maskuliinne maailm. 1992 641-644
745. 745 Annuk, Eve. Heiti Talviku "Palaviku" eelaeg. 1988 214-221
746. 746 Annus, Endel. Aarne Vinkel 70. 1988 114-115
747. 747 Annus, Endel. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia 1525-1940 valikupõhimõtteist. 1994 419-421
748. 748 Annus, Endel. Eestikeelne raamat Rootsi aja viimastel aastakümnetel. 1991 283-288
749. 749 Annus, Endel. Richard Antik 90. 1991 239
750. 750 Annus, Endel. Täiendusi ja täpsustusi eesti vanemale aabitsaloole. 1989 558-560
751. 751 Annus, Epp. Kirjandusteose vaatepunkt. 1995 217-224
752. 752 Annus, Epp. Marie Underi ballaadide narratoloogiline struktuur. 1996 541-551. R: The Narratological Structure of Marie Under's Ballads 576
753. 753 Annus, Epp. Narratiivi staatilisest dünaamikast. 1997 361-369. R: The Static Dynamism of the Narrative 432
754. 754 Ar1. Arvamusi "Eesti kirjanduse ajaloo" kohta. [N. Bassel, L. Epner, M. Jõgi.]. 1992 688-690
755. 755 Ar1. Arvo Valton ja poliitikategemisest tiine aeg. Arvo Valtoni vastused Olev Remsule. 1990 295-299
756. 756 Ar1. Arvo Valton ja poliitikategemisest tiine aeg. Arvo Valtoni vastused Olev Remsule. 1990 356-361
757. 757 Aru, Krista. Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul. 1997 95-105. R: Attempts of Reorganisation of Estonian Press at the 19th Century 144
758. 758 Arvamus1. Arvamusi Kääriku suvekoolidest. [J. Lotman, J. Levin, M. Gasparov, V. Toporov, A. Pjatigorski.] . 1994 617-622
759. 759 Aun, Karl. Dr. phil. Alfred Kurlents in memoriam. 1991 249
760. 760 Bassel, Naftoli. In memoriam Aleksei Sokolov. 1992 750-751
761. 761 Baturin, Nikolai. Eesti elav luulelugu. Luulet mäle(s?)tades. (Killukesi kirjast). 1994 105-106
762. 762 Baturin, Nikolai. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 681
763. 763 Beekman, Aimée. Kevadises Göteborgis, palju aastaid tagasi. [I. Grünthal 70.]. 1994 373-374
764. 764 Beekman, Vladimir. Kirjanike Liidu logiraamatust. 1994 727-742
765. 765 Beier, Priidu . Kassett moosiks! (Kassett 1995. K. Kätlin, Larii-laree; M.-M. Kuningas, Sõna täüs aiga; M. Alt, Laule härjapõlvlase päevaraamatust; A. C., Homseni; L. Zipp, Kirja pandud paberile; I. Ryytle, Deani masin.). 1997 264-267
766. 766 Beier, Priidu. Eesti anarhisti taskupiibel. (T. Trubetsky & A. Pathique, Daam sinises. Punk-romaan.). 1995 777-778
767. 767 Beier, Priidu. Hellat ei jäta jonni. (H.-K. Hellat, Mälulehed. Kolme kümnendi tekste.). 1993 436
768. 768 Beier, Priidu. Olla või mitte olla eestlane? (V. Ränik, Orb; V. Ränik, Ellujäämine.). 1991 114-115
769. 769 Beier, Priidu. Rapanui kuld proletariaadi diktatuurile. (U. Masing, Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul.). 1990 309-310
770. 770 Beier, Priidu. Spielmann. (M. Kõiv, V. Vahing, Endspiel. Laskumine orgu.). 1989 567-569
771. 771 Belobrovtseva, Irina. Jaan Kruusvall oma ajas ja ruumis. 1990 736-738
772. 772 Berg, Maimu. Astrid Reinla. 1. III 1948-1. I 1995. 1995 207
773. 773 Berg, Maimu. Juhani Salokannel 50. 1996 429-430
774. 774 Berg, Maimu. Keele ja Kirjanduse küsimistest ärgitatud uitmõtteid iseenda tähtpäevaks. 1995 549-551
775. 775 Berg, Maimu. Paul-Eerik.... 1992 54
776. 776 Berg, Maimu. [Vastus ringküsitlusele.] . 1992 482
777. 777 Castries, Alain de. Arvo Valton ja absurdiilming. 1991 14-20
778. 778 Eco, Umberto. Sissejuhatus. 1994 598-602
779. 779 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus . 1989 110-117
780. 780 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus . 1989 175-180
781. 781 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus . 1989 239-243
782. 782 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus . 1989 307-310
783. 783 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus . 1989 375-379
784. 784 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus . 1989 496-500
785. 785 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus . 1989 625-629
786. 786 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 101-108
787. 787 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 174-178
788. 788 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 245-249
789. 789 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 362-368
790. 790 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 493-502
791. 791 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 51-55
792. 792 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 557-567
793. 793 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1990 623-628
794. 794 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1991 106-113
795. 795 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1991 234-238
796. 796 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1991 303-307
797. 797 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1991 428-433
798. 798 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1991 43-48
799. 799 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1991 685-690
800. 800 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1992 234-238
801. 801 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1992 295-300
802. 802 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1993 495-502
803. 803 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1993 564-569
804. 804 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1994 111-115
805. 805 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1994 559-563
806. 806 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1994 684-688
807. 807 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1995 115-119
808. 808 Eelmäe, August [komment.]. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus. 1995 556-560
809. 809 Eelmäe, August [komment.]. F. Tuglase märkusi üheköitelise "Eesti NSV ajaloo" kohta. 1988 295-297
810. 810 Eelmäe, August [komment.]. Friedebert Tuglase novelliauhinna asutamislugu. 1988 43-45
811. 811 Eelmäe, August. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus avatud. 1994 60
812. 812 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [A. Alavainu.]. 1993 111-112
813. 813 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [A. Kivi, L. Kurvits, J. Malin, L. Ruud, A. Vanapa, R. Jyrjo.]. 1993 38-40
814. 814 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [A. Pervik, T. Soomets.]. 1994 498-499
815. 815 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [D. Kareva, O. Kruus.]. 1995 833-834
816. 816 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [Kauksi Ülle.]. 1995 190
817. 817 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [L. Andre.]. 1994 366
818. 818 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [L. Viitol.]. 1993 236
819. 819 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [O. Raun, L. Tungal.]. 1994 38-39
820. 820 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [P. Ilmet, L. Ojamaa, T. Merenäkk.]. 1992 621-623
821. 821 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [T. Liiv.]. 1996 113
822. 822 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [V. Härm.]. 1994 427-428
823. 823 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [V. Ränik, M. Seping.]. 1995 111-112
824. 824 Eesti1. Eesti elav luulelugu. [V. Sõelsepp, H. Mänd.]. 1995 407-409
825. 825 Eesti1. Eesti kirjandusuurimise elu ja olu. Mõttevahetuse lõpetuseks. 1988 321-341
826. 826 Ehasalu, Peep. Ajaviitekirjandus - kõrge või madal?. 1996 353-356
827. 827 Ehin, Andres. Autori mingitud portree. (I. Laaban, Oma luulet ja võõrast.). 1991 757
828. 828 Ehin, Andres. Surmasära. (D. Kareva, Armuaeg.). 1991 567-568
829. 829 Epner, Luule. "Kirjaniku ülesandeks on kirjutada". Ilmar Külvet 75. 1995 785-786
830. 830 Epner, Luule. "Maailm on oma põhiehituses lihtne". Jooni Nikolai Baturini loomingust. 1996 521-530. R: "The World Is Simple in Its Basic Structure". Some Traits of Nikolai Baturin's Works 576
831. 831 Epner, Luule. "Võõrastest inimestest" "Valguse põiguni". Paul-Eerik Rummo näitekirjanikuna. 1994 210-224
832. 832 Epner, Luule. Aja jõel. Jaan Kruusvalli dramaturgia piirjooni. 1996 145-155. R: Flowing on a River of Time. The Boundaries of Jaan Kruusvall's Dramaturgy 216
833. 833 Epner, Luule. Filoloogi arvamusi M. Undi "Kuraditest ja kuningatest". (M. Unt, Kuradid ja kuningad. Teatri- ja filmikirjutisi aastaist 1965-1980.). 1990 371-372
834. 834 Epner, Luule. Ilmar Külveti näidendite poeetikast. 1990 673-679
835. 835 Epner, Luule. Kujutluslik etendus eesti draamakirjanduse remarktekstis. 1992 198-208
836. 836 Epner, Luule. Meeled ja mõistus. Sissejuhatuseks Madis Kõivu dramaturgiasse. 1995 145-155
837. 837 Epner, Luule. Meeled ja mõistus. Sissejuhatuseks Madis Kõivu dramaturgiasse. 1995 225-233
838. 838 Epner, Luule. Mida teha näitekirjandusega? Draamakäsitlus kirjandusloos. 1997 735-742. R: What Is To Be Done with Drama? The Treatment of Drama in the Theory of Literature 792
839. 839 Epner, Luule. Märkmeid ruumipoeetikast Bernard Kangro näidendeis. 1991 334-340
840. 840 Erelt, Pekka. Raamatu osast Eesti arengus. Kirjastamisest eile, täna ja homme. 1991 315-316
841. 841 Ernesaks, Heljo. Uue kümne künnisel. [E. Raud 60.]. 1988 115-116
842. 842 Ertis, Eduard. In memoriam. [Eduard Päll.]. 1989 571
843. 843 Esi1. Esimene Olev Jõe auhind jagatud. 1990 188
844. 844 Gheno, Danilo. Eesti kirjandus Itaalias: tuntus ja perspektiivid. 1994 300-302
845. 845 Graf, Mati. Legend ja selle uurija. 1993 304-308
846. 846 Gross, Villem. In memoriam Kaugver. 1992 251-252
847. 847 Gross, Villem. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 554
848. 848 Gross, Villem. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 482-483
849. 849 Grünthal, Ivar. Eesti mehe häll on väike. (V. Beekman, Lõpp ja algus.). 1990 503-504
850. 850 Grünthal, Ivar. Ene Mihkelsoni sisekõned. 1990 657-665
851. 851 Grünthal, Ivar. Nukrad tantsutuurid.(A. Beekman, Peavari.). 1991 116-117
852. 852 Grünthal, Ivar. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 672-676
853. 853 H[eldur] N[iit]. XL Kreutzwaldi päevad. 1997 429
854. 854 H[eldur] N[iit]. XXXI Kreutzwaldi päevad. 1988 191-192
855. 855 H[eldur] N[iit]. XXXII Kreutzwaldi päevad. 1989 191-192
856. 856 H[eldur] N[iit]. XXXIII Kreutzwaldi päevad. 1990 189-190
857. 857 H[eldur] N[iit]. XXXIV Kreutzwaldi päevad. 1991 252-253
858. 858 H[eldur] N[iit]. XXXIX Kreutzwaldi päevad. 1996 141-142
859. 859 H[eldur] N[iit]. XXXV Kreutzwaldi päevad. 1992 256
860. 860 H[eldur] N[iit]. XXXVI Kreutzwaldi päevad. 1993 254-255
861. 861 H[eldur] N[iit]. XXXVII Kreutzwaldi päevad. 1994 191-192
862. 862 H[eldur] N[iit]. XXXVIII Kreutzwaldi päevad. 1995 288
863. 863 Habicht, Juhan. Üks ilusa kujundusega raamat. (M. Kivastik, Palun õnnelikuks.). 1996 482-483
864. 864 Hain, Jüri. Lisanduseks ilmunule. 1993 45-46
865. 865 Hain, Jüri. Vildega kolmkümmend aastat tagasi. 1995 343-349
866. 866 Hainsalu, Lehte. Kolmas hääl kahekõne sekka. (A. Paju, Betti, kibuvits õitseb. Dialooge Betti Alveriga.). 1993 631-632
867. 867 Hansen, Aime. Hääbumise jõud. (M. Luige, Piksekivi.). 1989 566-567
868. 868 Hansen, Aime. Kammitsetud tõde. (H. Varblane, Vihkamiseta.). 1996 121-122
869. 869 Hansen, Aime. Muuseumist välja! (P. Hint, Tuleviku muuseum.). 1997 202
870. 870 Hasselblatt, Cornelius. Jaan Kross. 1990 65-68
871. 871 Haug, Toomas. Gustav Suitsu kõne Jaan Tõnissonist aastal 1913. 1995 361-372
872. 872 Haug, Toomas. Kultuuripaguluse viljad. Ääremärkusi Bernard Kangro "Arbujate"-raamatutele. (B. Kangro, Arbujad. B. Kangro, Arbujate kaasaeg. II k.). 1988 306-309
873. 873 Haug, Toomas. Kustas ja Villem sajandi algul. 1997 165-171. R: Kustas and Villem at the Beginning of the Century 216
874. 874 Hellat, Henn-Kaarel. Kergemeelse kirjutaja suure sajandi jandid. (A. Ehin, Tumedusi rüübatan.). 1989 312-313
875. 875 Hellat, Henn-Kaarel. Mälestustemäng. (N. Baturin, Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija. Lapsepõlvemartüürium.). 1994 243-244
876. 876 Hellat, Henn-Kaarel. Oh loomulikkust! (H. Krull, Luuletused 1987-1991.). 1994 119
877. 877 Hellat, Henn-Kaarel. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 494-496
878. 878 Hellerma, Kärt. Alasti huntide seas. (H. Varblane, Sina armasta mind.). 1994 308-309
879. 879 Hellerma, Kärt. Ja liha sai puhtaks. (E. Tode, Mõõt.). 1997 348-350
880. 880 Hellerma, Kärt. Ma pole neiu, ma olen inimene. (T. Soomets, Janu masinas.). 1995 273-274
881. 881 Hellerma, Kärt. Rändamise koorem. (I. Hirv, Rännuraamat.). 1996 696-697
882. 882 Hellerma, Kärt. Surematuse käestlastud võimalus. (E. Mihkelson, Võimalus õunast loobuda.). 1991 51-52
883. 883 Hellerma, Kärt. Vabaduse rõõm ja vastutus. (T. Kokla, Päevade vahele.). 1988 692-693
884. 884 Hellerma, Kärt. Vait, irvitaja! (K. M. Sinijärv, Vari ja viisnurk.). 1992 108-109
885. 885 Hellerma, Kärt. Veel üks nonkonformist. (E. Park, Hullu Hansu lugu.). 1988 438-439
886. 886 Helme, Mart. "Maailm on lootusi laokil..." (U. Masing, Ehatuule maa.). 1989 442-443
887. 887 Helme, Mart. Armastuse ebakorrapärane kolmnurk. (Y. Kawabata, Lumine maa.). 1990 440-441
888. 888 Helme, Mart. Pudemeid ning pühkmeid idast ja läänest. (Ex Oriente. Tõlkekogumik.). 1990 58-60
889. 889 Helme, Mart. Valik valitud eurooplasi. (Valik III. Esseid maailmakirjandusest.). 1989 635-637
890. 890 Helme, Mart. Variatsioonid Konfutsiuse teemadel. (Konfutsius, Vesteid ja vestlusi.). 1989 183-185
891. 891 Hennoste, Tiit. Karl Ristikivi "Hingede öö" kui tekst. 1988 402-411
892. 892 Hennoste, Tiit. Kõrvalkäija altkulmupilk. ("Eesti kirjandusuurimise elu ja olu".). 1988 193-197
893. 893 Hennoste, Tiit. Modernism ja meie: kolm pinget. 1996 217-224. R: Modernism And We: Three Tensions 288
894. 894 Hennoste, Tiit. Revisjoni oodates. (M. Mäger, Kirjandustermineid eesti ja soome keeles.). 1993 51-54
895. 895 Hermerén, Göran. Modernismi esteetikast ja postmodernismi lähtekohtadest. 1994 325-332
896. 896 Hermerén, Göran. Modernismi esteetikast ja postmodernismi lähtekohtadest. 1994 393-401
897. 897 Heuer, Valter [komment.]. Arhiivid ootavad!. 1995 45-47
898. 898 Hinrikus, Rutt. 1990-ndate aastate eesti proosa. 1997 31-36. R: Estonian Prose in 1900s 72
899. 899 Hinrikus, Rutt. Helga Nõu proosa. 1994 527-533
900. 900 Hinrikus, Rutt. Interdistsiplinaarne Vetemaa. (E. Vetemaa, "Väegade noobel kooljas..." (nentis vanem laibakandur).). 1996 842-844
901. 901 Hinrikus, Rutt. Juhused ja vastamata küsimused. (H. Nõu, Paha poiss.). 1991 370-371
902. 902 Hinrikus, Rutt. Keha ja vaim. (M. Saat, Võlu ja vaim. Esimene raamat. Loomade ränded.). 1992 58-60
903. 903 Hinrikus, Rutt. Käsikirjalaekumisi EKM-i kultuuriloolises arhiivis 1996. aastal. 1997 424-427
904. 904 Hinrikus, Rutt. Käsikirjalaekumisi KM EKLA-s 1994. ja 1995. aastal. 1996 430-431
905. 905 Hinrikus, Rutt. Käsikirjalaekumisi KM KO-s 1986. ja 1987. aastal. 1988 382-383
906. 906 Hinrikus, Rutt. Käsikirjalaekumisi KM KO-s 1988. ja 1989. a.. 1990 319-320
907. 907 Hinrikus, Rutt. Käsikirjalaekumisi KM KO-s 1990. ja 1991. a.. 1992 382-383
908. 908 Hinrikus, Rutt. Käsikirjalaekumisi KM KO-s 1992. ja 1993. aastal. 1994 251-253
909. 909 Hinrikus, Rutt. Ühest mahukast luuletajamonograafiast. (S. Kiin, Kersti Merilaas.). 1990 505-506
910. 910 Häkli, Esko. Soome raamat saab 500-aastaseks. 1988 260-267
911. 911 Härm, Viiu. Mosaiikpildi kokkupanek. (I. Hirv, taskuraamat (taskutähekerjus).) . 1995 495-496
912. 912 Iliste, Ivo. Sõnumid pagulusest. Pagulasluule antoloogia väljaandmise kriteeriumidest. 1992 419-424
913. 913 Ilmet, Peep; Paal, Jaanus. "Jumala Tuul" Tartu Riiklikus Ülikoolis 22. detsember 1972 - 11. märts 1973. 1989 300-306
914. 914 Ilmet, Peep; Paal, Jaanus. "Jumala Tuul" Tartu Riiklikus Ülikoolis 22. detsember 1972 - 11. märts 1973. 1989 369-374
915. 915 Ints, Harri. Mäng meelega. (A. Sisask, Draakonilend.). 1988 634
916. 916 Issakov, Sergei. Eesti-armeenia kirjandussuhete ajaloost (II). 1989 224-230
917. 917 Issakov, Sergei. Eesti-armeenia kirjandussuhete ajaloost (II). 1989 286-289
918. 918 Issakov, Sergei. Raamat Peterburi eesti seltside teatritegevusest. (V. Samoilov, Peterburi eesti seltside teatritegevus 1873-1917. Ajalooline ülevaade.). 1993 179-182
919. 919 Issakov, Sergei. Väärtuslik publikatsioon. (I. Severjanin, Pis'ma k Avguste Baranovoj 1916-1938.). 1989 249-252
920. 920 Issakov, Sergei. [Vastus ringküsitlusele.]. 1991 618-621
921. 921 Ivask, Ivar. Elav Under. 1990 341-347
922. 922 Ivask, Ivar. Marie Underi kirju. 1990 422-429
923. 923 J. U.. Karl Taev 85. 1988 446
924. 924 Jaaksoo, Andres. Teie ajakirjas.... 1991 640
925. 925 Jaanus, Maire. "Mina" keeles: Viivi Luige "Seitsmes rahukevad". 1989 129-137
926. 926 Jannau, Heinrich [Georg] von. Eestlaste alus- ja algkeelest ning vahendeist üleüldise eesti kirjakeele saavutamiseks. 1995 753-756
927. 927 Jansen, Ea. Eesti ajakirjanduse rahvuslikkusest venestamisajal. 1996 385-398. R: Nationalist Ideas on the Pages of Estonian Press of the Period of Russification 432
928. 928 Jansen, Ea. Esimene ajakirjandusloodoktor. [E. Lauk.]. 1997 785-786
929. 929 Jansen, Ea. Ka üks suur Eesti sulesõda. C. R. Jakobson XX sajandi alguse Eesti poliitilise ajakirjanduse peeglis. 1991 385-391
930. 930 Jansen, Ea. Teekond vaba ajakirjanduse poole. ( Towards a civic society. The Baltic media's long road to freedom. Perspectives on history, ethnicity and journalism. Edited by Svennik Høyer.). 1994 246-249
931. 931 Jansen, Ea. Veel kord ärkamisaja kultuurimurrangust. 1993 293-303
932. 932 Jansen, Ea. Veel kord ärkamisaja kultuurimurrangust. 1993 344-357
933. 933 Jansen, Ea; Lauk, Epp. Ajakirjandusajaloo uurimisest meil ja mujal. 1992 734-742
934. 934 Juri1. Juri Lotmani kõnelustest Peeter Toropiga Tartus 1992. aasta septembris. 1994 623-625
935. 935 Juske, Ants. Derrida on maale toodud. (J. Derrida, Positsioonid. Tlk. H. Krull.). 1995 710-711
936. 936 Jyrjo, Ruth. Ma sünnist saadik elasin kui paos. (V. Ränik, Ajast kinni. Luuletusi aastaist 1988-1992.). 1994 51-52
937. 937 Jyrjo, Ruth. Mustvalge asi paberist & papist. (Ego ja mõju.). 1994 375
938. 938 Järv, Ants. Kirjandusloo võimalikkusest. ("Filoloogia teelahkmel".). 1994 333-334
939. 939 Järv, Ants. Lühimonograafiatest ja rahvusbiograafiatest. 1995 398-402
940. 940 Jõgi, Mall. Bibliograafia kui biograafia. (Kalju Lepik. Personaalnimestik. Koost A. Valmas.). 1991 503-504
941. 941 Jõgi, Mall. Kirjandusliku parlamendi kajastusi. ("Loomingu" bibliograafia. 1923-1940. Koost. V. Kabur.). 1997 496-498
942. 942 Jõgi, Mall. Novellikirjanik Viirlaid. (A. Viirlaid, Saatuse sõlmed. Lugusid murrangulistest aegadest.). 1994 506-507
943. 943 Jõgi, Mall. Raamat ajast, murest ja armastusest. (L. Promet, Iisabel.). 1993 437-438
944. 944 Jõgi, Mall. Tsensori tööd tuleb austada! (M. Traat, Karukell, kurvameelsuse rohi.). 1991 310-312
945. 945 Jõgi, Mall. Täpsustuseks. [O. Kruus, Lätetest algavad jõed.]. 1992 320
946. 946 Jõgi, Olev. Nikolai Sillati mälestuseks. 1988 254
947. 947 Jõgisalu, Harri. Pilte "Pühajärve albumist". (O. Kruus, Pühajärve album.). 1991 120-121
948. 948 Jõgisalu, Harri. [Vastus ringküsitlusele.]. 1990 90-95
949. 949 Jürjo, Indrek. Tartu vanim ajaleht XVIII sajandi lõpul. 1989 343-350
950. 950 Jürjo, Indrek. Tähelepanuväärne koguteos. (G. v. Rauch, Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung.) . 1988 247-250
951. 951 Kaalep, Ain. Citoyen du monde. Ott Ojamaa 70. 1996 131-132
952. 952 Kaalep, Ain. Arbujatest lähtudes. In memoriam Bernard Kangro. (18. IX 1910-25. III 1994). 1994 442
953. 953 Kaalep, Ain. Centenario de don Carlos Reitav. [K. Reitav 100.]. 1997 280-282
954. 954 Kaalep, Ain. Eesti vabatahtlik Väinö Linna "Tundmatut sõdurit" lugemas. 1995 341-342
955. 955 Kaalep, Ain. Kiri Ellen Niidule. [E. Niit 60.]. 1988 385-391
956. 956 Kaalep, Ain. Täienduseks. (K. Ross, Joonas ja valaskalast.). 1988 760
957. 957 Kaalep, Ain. [Veaparandus.]. 1988 256
958. 958 Kaalep, Ain. Üt´s kõikaigsündümine, tõistkõrdsündümine, `ümbresündümine... (Kauksi Ülle, Kesk umma mäke.). 1988 52-53
959. 959 Kabur, Vaime. Viiekümneaastase tööpäeva pilte ja kroonikat. (B. Kangro, Härjanädalate aegu. Tsükkel autobiograafilisi esseid.). 1994 309-310
960. 960 Kaegbein, Paul. Baltica arvelevõtmine ja koordineerimine Saksamaa Liitvabariigi raamatukogudes. Sissejuhatus teemasse. 1993 543-547
961. 961 Kaer, Krista. Enn Soosaar 60. 1997 137-138
962. 962 Kahu, Meelik. C. R. Jakobsoni pseudonüümidest. 1988 733-739
963. 963 Kahusk, Ülle. Vist teab sedasama tunnet. (K. Ligi, Aeg augustit ära saata.). 1989 118
964. 964 Kalda, Maie. Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem. 1989 449-457
965. 965 Kalda, Maie. Kirjandusteadlane neutraliteedi joonel. 1993 358-360
966. 966 Kalda, Maie. Kivisildniku kirjanike nimekiri - mis see on? ("Traditsioon ja pluralism"). 1996 760-764. R: Kivisildnik's List of Writers – What Is It? 792
967. 967 Kalda, Maie. Krossi keeleloomest. Romaanide "Kolme katku vahel" I ja "Wikmani poisid" põhjal. 1995 468-474
968. 968 Kalda, Maie. Käsu Hansu pretsedent. 1992 472-474
969. 969 Kalda, Maie. Leenu Siimiskeri septuaginta puhul. 1994 756-757
970. 970 Kalda, Maie. Mida leidsin Pärt Liase raamatust ja Ülo Tontsu arvustustest. (P. Lias, Eesti kirjandus. Õpik XII klassile.). 1997 488-493
971. 971 Kalda, Maie. Mis keeles kass naeratab?. 1988 460-465
972. 972 Kalda, Maie. Uued kohtumised. 1991 228-229
973. 973 Kalda, Maie; Kruuspere, Piret. Polühistor Viktor Kõressaar. 1991 753-754
974. 974 Kallas, Teet. Paar lehekülge põlvkonna arhiivist ehk Enn Vetemaa 60. 1996 427-428
975. 975 Kallas, Teet. Pilte ja hääli Eesti Vabariigist. (E. Vetemaa, Pomm Eesti peaministrile. Uudisjutt.). 1993 48-49
976. 976 Kallas, Teet. Põlvkond XX sajandi finiŦiruudustikus ehk Arvo Valton 60. 1995 830-832
977. 977 Kallas, Teet. Seal seisab Laht. (Vinjette, sõbralikke šarže, kodukootud barokki ja muudki - Uno Lahele mõteldes.) [U. Laht 70.]. 1994 236-239
978. 978 Kangro, Bernard. Elukilde. 1994 42-49
979. 979 Kangro, Bernard. Hiliskohtumisi ühe varase luuletutvusega. 1989 65-69
980. 980 Kangro, Bernard. Lühilõige ühelt viidasteelt. 1992 224-228
981. 981 Kangro, Bernard. Ühe triloogia sünnilugu. 1988 363-366
982. 982 Kaplinski, Jaan. Hiina vastupandamatu võlu. 1995 271-272
983. 983 Kaplinski, Jaan. Kokkupuuteid Skandinaavia luulega. 1988 298-301
984. 984 Kareva, Doris. Põueoda versus mõõk. (Kiri Euroopasse.). 1990 632-633
985. 985 Karjatse, Aita. Kyra Robert. 25. VII 1916-8. VII 1997. 1997 641-642
986. 986 Kasemaa, Kalle. Teoloogi raamat maailma kohta. (U. Masing, Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt.). 1994 378-382
987. 987 Kasemaa, Kalle. Uku Masing semitistina. 1995 721-732
988. 988 Kasik, Reet. Mis on pedagoogiline grammatika. 1995 48-55
989. 989 Kass, Kalju. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 625
990. 990 Kaugver, Raimond. Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest. 1988 433-436
991. 991 Kauksi Ülle. Illos om päiv. Ain Kaalepist hällüpäävä peräst. 1996 361-363
992. 992 Kauksi Ülle. Päiges kut leiges ehk arvuti lähedane eelaimus. (M. Berg, Mina, moeajakirjanik.). 1996 333-334
993. 993 Kauksi Ülle. Vaba valik ja Tiia viiskümmend. [T. Toomet 50.]. 1997 136-137
994. 994 Kauksi Ülle. Võtmeraamat. (E. Mihkelson, Surma sünnipäev. Novelle ja laaste.). 1997 417-419
995. 995 Kaunas, Domas. Martynas Mažvydas ja esimene leedukeelne raamat. 1997 145-151. R: Martynas Mažvydas and the First Lithuanian Book 216
996. 996 Kaup, Erich. Johannes Varese surmaeelne kiri. 1990 49-50
997. 997 Keem, Hella. Artur Adsoni elust ja loomingust. 1989 70-81
998. 998 Kekäläinen, Osmo. Ühiskondlik luule ja kultuuriradikalism. 1960-ndad aastad soome luules. 1997 519-530. R: Social Poetry and Cultural Radicalism. The 1960s in Finnish Poetry 576
999. 999 Kepp, Õnne. Henrik Visnapuu neljas armastus. 1990 9-16
1000. 1000 Kepp, Õnne. Ilona Laamani väikesed inimesed. 1993 399-403
1001. 1001 Kepp, Õnne. Karin Saarsen 70. 1996 855
1002. 1002 Kepp, Õnne. Liidia Tuulse 80. 1991 175
1003. 1003 Kepp, Õnne. Mõningaid Marie Heibergi luule aspekte XIX ja XX sajandi vahetuse kujundisüsteemi taustal. 1990 523-527
1004. 1004 Kepp, Õnne. Unustatu kaitseks. Taasleitud luule juurde. (M. Heiberg, Käisin üksi tähte valgel.). 1989 502-503
1005. 1005 Kesküla, Kalev. Ajakohane Fanny de Sivers. [F. de Sivers 70.]. 1990 630-631
1006. 1006 Kesküla, Kalev. Teateid luuleilmast. (ELA. Eesti luuleaasta '88, '89. Koost T. Trubetsky.). 1991 436-438
1007. 1007 Kesküla, Kalev. Vormilt följeton, sisult eepos. (M. Mutt, Rahvusvaheline mees.). 1994 696-697
1008. 1008 Kiige, Andri. Maailm peas. (D. Kareva, Maailma asemel.) . 1993 239-240
1009. 1009 Kiik, Heino. Kuidas end tunned, seitsmekümnene?. 1997 344-347
1010. 1010 Kiik, Heino. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 483-484
1011. 1011 Kiik, Katrin. "The Esthonian Review" 1919-1920. 1989 351-355
1012. 1012 Kiin, Sirje. Kuidas kirjanikud kirjutavad. (Kuidas kirjanikud kirjutavad.). 1992 634-636
1013. 1013 Kivi, Aita. Vabadus ja armastus käivad harva käsikäes. (R. Kudu, Vabadus ja armastus.). 1995 418-419
1014. 1014 Kivimäe, Jüri. Baltluse ja raamatute teenistuses. Hellmuth Weiss 90. 1990 629-630
1015. 1015 Kivimäe, Jüri. Eestikeelne kiri XVI sajandist. 1997 315-326. R: Ein estnischsprachiger Brief aus dem 16. Jahrhundert 360
1016. 1016 Kivimäe, Jüri. Kunst ajalugu kirjutada. [L. Meri 60.]. 1989 181
1017. 1017 Kivimäe, Jüri. Kuressaare linnakooli vanem ajalugu. (V. Helk, Die Stadtschule in Arensburg auf Ösel in dänischer und schwedischer Zeit (1559-1710).). 1990 570-571
1018. 1018 Kivimäe, Jüri. Teated senitundmatu eestikeelse katekismuse kohta Liivi sõja ajast. 1993 388-398
1019. 1019 Kivimäe, Sirje. Lisandusi Tallinna aja- ja kultuuriloole. (Vana Tallinn. VII (XI). Toim. ja koost. R. Pullat.). 1997 781-782
1020. 1020 Kivimäe, Sirje. Vähetuntud teatmeteos. (Baltische Bibliographie. Schriftum über Estland, Lettland, Litauen.). 1997 639-640
1021. 1021 Klaassen, Anne. Humanitaarsed jätkbibliograafiad TA Raamatukogult: hetkeseis ja tulevik. 1996 718-719
1022. 1022 Klaassen, Olaf; Reimaa, Vallo. Andres Saal Euroopas 1911. 1990 612-617
1023. 1023 Kristeva, Julia. Juri Lotmanist. 1994 577-578
1024. 1024 Kronberg, Janika . Lisandusi Karl Ristikivi kirjanduslikule biograafiale. 1994 680-683
1025. 1025 Kronberg, Janika. Remix. Raamat pagulaskirjandusest. (O. Kruus, Eestiga südames võõrsil. Kirjutisi eesti pagulaskirjandusest.). 1996 701-705
1026. 1026 Kronberg, Janika. Artur Adson kodupaigalaulikuna. 1989 82-86
1027. 1027 Kronberg, Janika. Kas Jaan Kaplinski on olemas? (J. Kaplinski, Tükk elatud elu.). 1992 376-377
1028. 1028 Kronberg, Janika. Raamatulik "Uputus". 1995 617-620
1029. 1029 Kross, Jaan. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmiskatseks teise ülirange ajaloomuusa käest. 1988 412-422
1030. 1030 Kross, Jaan. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmiskatseks teise ülirange ajaloomuusa käest. 1988 466-476
1031. 1031 Kross, Jaan. Olev Jõgi. In memoriam. 1989 193-194
1032. 1032 Kross, Jaan. Paul Johanseni (ja iseenese) päästmiskatseks ühe ülirange ajaloomuusa käest. 1988 276-283
1033. 1033 Krull, Hasso. "Moodsad memuaarid": sisu versus vorm. 1988 171-172
1034. 1034 Krull, Hasso. "Naine on inimese sõber": vennad naised. (P. Viires, Tallinna ja Tartu vahel.). 1990 633-634
1035. 1035 Krull, Hasso. Ehin ja sürrealism. (A. Ehin, Teadvus on ussinahk. Luulet.). 1996 262-264
1036. 1036 Krull, Hasso. Hüpoteese Indrek Hirve "Uneraevu" juurde. (I. Hirv, Uneraev.). 1988 117-118
1037. 1037 Krull, Hasso. Koodidiferents. (J. Sang, Loomariik.). 1992 691-692
1038. 1038 Krull, Hasso. Kriitika ja eimiski. ("Traditsioon ja pluralism"). 1996 577-580. R: Criticism and Nothingness 648
1039. 1039 Krull, Hasso. Põhi/pind all/peal. (S. Kivisildnik, Märg Viktor.). 1990 250-252
1040. 1040 Krull, Hasso. Signatuuri vari. Tuglas Unduski valguses. 1997 253-255. R: The Shadow of a Signature. Tuglas illuminated by Undusk. 288
1041. 1041 Krull, Hasso. Tõnu Õnnepalu keeletu luule. (T. Õnnepalu, Ithaka.). 1988 561-563
1042. 1042 Krull, Hasso. Vennaliku pilgu läbi. [Kenkò, Jõudeaja võrdsed; P. Alfonsi, Elutarkusest (Disciplina clericalis).]. 1989 246-249
1043. 1043 Krusten, Reet. Eesti lastekirjanduse geneesist. 1988 208-213
1044. 1044 Krusten, Reet. Eesti lastekirjandusest paguluses. 1991 356-358
1045. 1045 Krusten, Reet. Eno Raud. 15. II 1928-10. VII 1996. 1996 633-634
1046. 1046 Krusten, Reet. Holger Pukk. 14. VIII 1920-12. III 1997. 1997 279-280
1047. 1047 Krusten, Reet. Jüri Parijõe viimane aasta. 1992 513-518
1048. 1048 Krusten, Reet. Kes on autor?. 1989 174
1049. 1049 Krusten, Reet. Kool peegli ees. (M. Tiks, T. Tiks, Ja kui teile siin ei meeldi.). 1992 748
1050. 1050 Krusten, Reet. Laste- ja noorsookirjanduse uurimisest meil ja mujal. 1990 191-192
1051. 1051 Krusten, Reet. Lastekirjandus ühiskondlike aktualiteetide väljendajana. 1989 219-223
1052. 1052 Krusten, Reet. Richard Roht lastekirjanikuna. 1991 205-208
1053. 1053 Krusten, Reet. Roman Toi värsslugu "Tipi ja Miisu". 1992 488
1054. 1054 Krusten, Reet. Tähelepandamatult ja silmapaistvalt. [I. Maran 80.]. 1995 208-209
1055. 1055 Krusten, Reet. Täpsustuseks. 1996 719
1056. 1056 Krusten, Reet. Unustatud või ahistatud? [A. Taar 100.]. 1997 642-643
1057. 1057 Kruus, Oskar. Mea culpa. 1996 143
1058. 1058 Kruus, Oskar. Bernard Kangro tulek proosakirjandusse. 1990 528-534
1059. 1059 Kruus, Oskar. C. R. Jakobsoni haigus ja surm. 1993 136-147
1060. 1060 Kruus, Oskar. Eduard Grosschmidt-Suursepa eluteest ja -tööst. 1996 273-274
1061. 1061 Kruus, Oskar. Eesti pagulaskirjandus Saksamaal. 1996 19-25. R: Estonian Exile Literature in Germany 72
1062. 1062 Kruus, Oskar. Elamus kaunist sisust ja kaunist vormist. (K. A. Hindrey, Sündmusteta suvi. Kogutud teosed, II köide.). 1996 778-780
1063. 1063 Kruus, Oskar. Eluloolisi õiendamisi. 1994 554-558
1064. 1064 Kruus, Oskar. Hella Wuolijoe tagasitulek kirjandusse. 1997 531-542. R: Hella Wuolijoki's Comeback into Literature 576
1065. 1065 Kruus, Oskar. Hüvastijätuks Valev Uibopuuga. 1997 356-357
1066. 1066 Kruus, Oskar. Inimesed muutuvate aegade keerises. (R. Kolk, Ajad muutuvad.). 1989 699-700
1067. 1067 Kruus, Oskar. Juubel käes ka elurõõmsal kriitikul. [Ülo Tonts 60.]. 1991 308
1068. 1068 Kruus, Oskar. Järelsõnaks "Eesti kirjarahva leksikonile". 1997 37-40
1069. 1069 Kruus, Oskar. Karl Ristikivi sünniaastapäeva tähistamisest. 1992 123-124
1070. 1070 Kruus, Oskar. Kas Tartu vaim on hukkunud? (B. Kangro, Tartu. Romaan.). 1997 350-352
1071. 1071 Kruus, Oskar. Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi. 1991 293-297
1072. 1072 Kruus, Oskar. Kirjanduskriitikust romaanikirjanikuks. [E. Nirk 70.]. 1995 842-843
1073. 1073 Kruus, Oskar. Kirjandusleksikoni tegemise probleeme ja kogemusi. 1989 612-617
1074. 1074 Kruus, Oskar. Kirjanik Keete Ainver surnud. 1994 576
1075. 1075 Kruus, Oskar. Kui on õnne, siis elame. Minni Nurme mälestuseks. 1995 139-140
1076. 1076 Kruus, Oskar. Kuidas riigivõim on eesti kirjamehi terroriseerinud. 1990 471-490
1077. 1077 Kruus, Oskar. Lätetest algavad jõed. (B. Kangro, Jäälätted.). 1991 630-632
1078. 1078 Kruus, Oskar. Meenutusi Mart Mägerist. 1994 305-307
1079. 1079 Kruus, Oskar. Mõtliku ränduri teekonda jälgides. (E. Nirk, Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu.). 1992 302-305
1080. 1080 Kruus, Oskar. Põnevaid meenutusi Soomest. (H. Wuolijoki, Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908.). 1996 699-701
1081. 1081 Kruus, Oskar. Tagasivaade Raimond Kolga tööle. 1993 67-72
1082. 1082 Kruus, Oskar. Valev Uibopuu kirjandusliku tee algus. 1988 594-600
1083. 1083 Kruus, Oskar. Valev Uibopuu novellistina. 1993 618-620
1084. 1084 Kruus, Oskar. Veel üks eesti kirjanik Lõuna-Ameerikast. (E. Aland-Vernik, Kohvipõllu leib.). 1991 697-698
1085. 1085 Kruus, Oskar. Väsinud visand eepilisest teatrist. (M. Unt, Brecht ilmub öösel.). 1997 702-705
1086. 1086 Kruus, Oskar. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 561-563
1087. 1087 Kruus, Oskar. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 484
1088. 1088 Kruus, Rein [komment.]. August Gailiti kirjad Ilja Trotskile 1930-1932. 1989 618-624
1089. 1089 Kruus, Rein. Bibliograafia kui bibliograafia. (August Mälk. Personaalnimestik. Koost A. Valmas; Julius Oro. Kirjandusnimestik. Koost M. Aunver ja T. Suls.). 1992 244-248
1090. 1090 Kruus, Rein. Krahe, Gailit, Adson & Co. 1991 301-302
1091. 1091 Kruus, Rein. Ühe ajajärgu lõpp. (I. Talve, Maapagu. I-II.). 1989 749-752
1092. 1092 Kruuspere, Piret. "Igavesti jäädakse silmitsema maailma kui kodu". (A. Põldmäe, Sügisjooniku seeme.). 1990 114-115
1093. 1093 Kruuspere, Piret. Dramaturgilise teksti käsitlusvõimalusi. 1989 321-327
1094. 1094 Kruuspere, Piret. Eesti Kirjanduse Selts tähistas Arvo Mägi 80. sünnipäeva. 1994 59
1095. 1095 Kruuspere, Piret. Kirjanduskeskuse teadusüritused jätkuvad. 1996 501-503
1096. 1096 Kruuspere, Piret. Kurvastavaid vajakajäämisi üldpildis. (A. Järv, Väliseestlaste teater ja draama.). 1992 111-117
1097. 1097 Kruuspere, Piret. Mati Undi dramaturgilised tekstid. Tallinna periood. Empiiriline katse. 1988 31-36
1098. 1098 Kruuspere, Piret. Tartu esimene Ristikivi päev. 1989 190-191
1099. 1099 Kruuspere, Piret. Unt kriitilise mõtte koordinaatteljestikul. (M. Unt, Kuradid ja kuningad. Teatri- ja filmikirjutisi aastaist 1965-1980.). 1990 370-371
1100. 1100 Kruuspere, Piret. Väliseesti kirjanduse konverents. 1993 128
1101. 1101 Kruuspere, Piret. Ühe teesi tõestuseks. (Anton Hansen Tammsaare-Voldemar Panso "Inimene ja jumal" 1962. Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest.). 1989 380-381
1102. 1102 Kruusvall, Jaan. Stagnast vaakumisse. (A. Langemets, Post librum. Kirjandusmõtisklusi 1972-1987.). 1992 571-572
1103. 1103 Kubilius, Vytautas. Kirjanik pärast sõda. 1989 580-585
1104. 1104 Kubilius, Vytautas. Lähenemine murdejoonele. 1993 452-456
1105. 1105 Kuivasmäki, Riitta. Tärkavad päikeseseemned. Teekond soome lastelüürika 1980-ndaisse aastaisse. 1991 671-675
1106. 1106 Kuldsepp, Toivo. Hirmu ja lootuste aeg. (Elon kirja. Elo Tuglaksen päiväkirjamerkintöjä 1952-1958.). 1991 570-572
1107. 1107 Kuningas, Oskar. "Insel-Bücherei" 75-aastane. 1988 63
1108. 1108 Kuningas, Oskar. 100 aastat P. Rozĩitise sünnist. 1989 759-760
1109. 1109 Kuningas, Oskar. Kirjanduslooliste kiindumuste jälil. 1989 356-358
1110. 1110 Kuningas, Oskar. Noorte hinge külvatud seeme ei kao. [E. Kuus.]. 1989 124
1111. 1111 Kuningas, Oskar. Ühe sõprussilla ehitaja mälestuseks. [J. Žigurs.]. 1989 61
1112. 1112 Kuningas, Oskar. Ühest lõunanaabrite vaimuvara vahendajast. [V. Helde 70.]. 1995 717-718
1113. 1113 Kuningas, Oskar. Ühest viljakast lõunanaabrite tutvustajast. Karl Aben 100. 1996 635-637
1114. 1114 Kurman, Jüri. [Vastus ringküsitlusele.]. 1991 42
1115. 1115 Kurs, Ott. Koguteos Ingeri ajaloost, asustusest ja kultuurist. (Inkeri. Historia, kansa, kulttuuri. Toimittaneet P. Nevalainen, H. Sihvo.). 1993 124-127
1116. 1116 Kuusberg, Paul. Lembit Remmelgas 4. II 1921-25. VII 1992. 1992 700-701
1117. 1117 Kuusk, Raivo. Anarhilise kujutlustõe võluväljas. (K. M. Sinijärv, SürWay.). 1993 118-119
1118. 1118 Kändler, Tiit. Mis on laia välja taga? (R. Tootmaa, Seal, selle laia välja taga.). 1992 570-571
1119. 1119 Kändler, Tiit. Nägemus Kalju Kassist. [K. Kass 50.]. 1988 302
1120. 1120 Kõiv, Madis. Viimne ipiklane. [R. Sepp 70.]. 1991 240-241
1121. 1121 Kõivupuu, Marju. Bernard Kangro "Susi" folkloristi pilgu läbi. 1996 469-477. R: Bernard Kangro's "Susi" ("The Wolf") Through the Eyes of a Folklorist 504
1122. 1122 Kõivupuu, Marju. Kaikakoolitus? Kellele? Milleks? Seitse aastat Kaika suveülikoole Võrumaal. 1995 621-626
1123. 1123 Kõressaar, Viktor. Jüri Kurman. 10. VI 1942-12. XII 1994. 1995 784
1124. 1124 Köss, Tiia. NEFA-seminar Uppsalas. 1993 190-191
1125. 1125 Köst, Endla. Adressaadist ja virtuaalsest lugejast ilukirjanduslikus tekstis. 1991 402-407
1126. 1126 Köst, Endla. Mats Traadi Palanumäe-tsükkel ning romaan "Hirm ja iha". 1995 534-540
1127. 1127 Köst, Endla. Rein Põdra romaanid. "Pardiajaja", "Külmnäpp", "Imelik vang" . 1997 172-178. R: The Novels by Rein Põder 216
1128. 1128 Külvet, Ilmar. Visnapuust, Visnapuu auhinnast ja selle aust ning hinnast. 1994 431-433
1129. 1129 Künstler, Peeter. Intiimse ajaloo uued leheküljed. (M. Berg, Ma armastasin venelast.). 1994 504-505
1130. 1130 Künstler, Peeter. Kodu oleks ilus. (M. Traat, Kodu on ilus.). 1995 275
1131. 1131 Künstler, Peeter. Kohatud äärepealsed. Kuumenev suhe. (J. Habicht, Selles mängus ei hüpata.). 1993 571-573
1132. 1132 Künstler, Peeter. Mina-mind. (T. Soomets, Randmes unejanu.). 1994 629-630
1133. 1133 Künstler, Peeter. Naljakas, et pihtas, kahju, et põhjas. (T. Kallas, Jää hüvasti, mr. Shakespeare.). 1995 634-635
1134. 1134 Künstler, Peeter. Remsu siin ja Remsu seal. (O. Remsu, Liikuja autoportree; O. Remsu, Pariisi linnas Londonis.). 1996 619-620
1135. 1135 Künstler, Peeter. Rääkiv mees. (A. Alliksaar, Päikesepillaja.). 1997 851-852
1136. 1136 Künstler, Peeter. Õunapuu anekdoodid ja antipood. (E. Õunapuu, Olivia. Meistriklass.). 1997 202-203
1137. 1137 Künstler, Peeter. Ürgnooruslik aegade hämarus. (P. Ilmet, Ilmunud aegade hämarast.). 1993 503-504
1138. 1138 Laaban, Ilmar. Võõrsilt oma otsimas, omas võõrast leidmas. 1991 103-105
1139. 1139 Laak, Marin. Eesti Kirjanduse Selts 90. 1997 868-870
1140. 1140 Laak, Marin. Karl August Hindrey - 120. 1996 137-139
1141. 1141 Laak, Marin. Variatsioonid teemale "Kuidas yhiscond mind läbi pexis". (L. Ojamaa, Lõputu juuli; AT¿. Ärge pange tähele; R. Jyrjo, Mänguraamat; E. Vee, Telg; T. Soomets, Sinine linn.). 1992 179-182
1142. 1142 Laak, Marin; Viires, Piret. Olla teine. Rinnegata e felice!. 1996 325-329
1143. 1143 Laaman, Ilona. "Ja nii minust eestlane sai". 1994 693-694
1144. 1144 Laaman, Ilona. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 487
1145. 1145 Laaman, Ilona. Äraütlemine (= vastus) või mis ma arvan Ivar Grünthali luulest. [I. Grünthal 70.]. 1994 373
1146. 1146 Laanekask, Heli. Carl Gustaf Swani mälestused Lydia Koidulast. 1993 742-747
1147. 1147 Laar, Mart. Koidula ja Jakob Hurt. 1994 89-92
1148. 1148 Laas, Merike. Linnad on võõrad. Aga armastus? (O. Kruus, Armastus võõras linnas. Romaan novellides.). 1994 565-566
1149. 1149 Laats, Alar. 250 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest. 1989 705-719
1150. 1150 Laht, Uno. Stiil on inimene, inimene on saar - kummale lüüakse hingekella... Ivar Grünthalit mälestades. 1996 270-271
1151. 1151 Laidvee, Leida; Räim, Heino. Eesti raamatute bibliograafia koostamise eelloost. 1994 421-423
1152. 1152 Laipaik, Herta. Kas linnud tõusevad lendu? (Linnud. Valik põnevusjutte.). 1991 502
1153. 1153 Laitinen, Kai. Johannes Aavik ja Aino Kallas. 1991 77-80
1154. 1154 Laitinen, Kai. SKS-i osa Eesti ja Soome kultuurisuhetes. 1993 21-25
1155. 1155 Langemets, Andres. Toomas Liiv 50. 1996 856
1156. 1156 Lattik, Vello. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 554-555
1157. 1157 Lattik, Vello. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 484-485
1158. 1158 Lauk, Epp. 1991 - eestikeelse ajakirjanduse juubelite aasta. 1992 254-255
1159. 1159 Lauk, Epp. Ajakirjanduse ajaloo periodiseerimisest. Eesti ajakirjanduse arenguetapid (kuni 1944). 1996 765-776. R: On the Periodization of the History of Journalism. Stages of the Development of Estonian Journalism (until 1944) 792
1160. 1160 Lauk, Epp. Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest. 1994 133-144
1161. 1161 Lauk, Epp. Mida soovib meie lugeja? Esimene lugejaküsitlus eesti ajakirjanduses. 1994 414-418
1162. 1162 Lauk, Epp. Vagusid ajamas ajakirjandusloo põllul. 1994 269-272
1163. 1163 Launonen, Hannu. Ungari postmodernistlik romaan: näiteid ja tausta. 1996 461-468. R: Hungarian Post-modernist Novel: Examples and Background 504
1164. 1164 Leht, Kalju. Ühe äramineku puhul. [A. Hint.]. 1990 62-63
1165. 1165 Lehtonen, J. U. E.. Kasulik allikapublikatsioon. (Die Nachlaßverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn 1702-1750. Bearbeitet von R. Pullat.). 1997 572-573
1166. 1166 Lias, Pärt . Ettehooldusest ja otsinguvajadusest. ("Eesti kirjandusuurimise elu ja olu".). 1988 65-73
1167. 1167 Lias, Pärt. Algust-lõppu. Mats Traat jutustajana. 1996 727-730. R: The Beginnings and the Ends: Mats Traat as a Narrator 792
1168. 1168 Lias, Pärt. Eestluse elujõust. ("Põrp!" [1988, nr. 1.] Toim. T. H. Ilves.). 1989 120-121
1169. 1169 Lias, Pärt. Hingepagulane. (E. Tode, Piiririik.). 1994 749-750
1170. 1170 Lias, Pärt. Juri Lotmanit meenutades. 1994 626-628
1171. 1171 Lias, Pärt. Karjane tosina tallega. [A. Kalmus 90.]. 1996 426-427
1172. 1172 Lias, Pärt. Kirjandus ja rahvus. Kirjandus ja poliitika. Kirjandus ja ideoloogia. Kirjandus ja kirjandus. "Eesti kirjanduse ajaloo" ilmumise puhul . 1992 257-262
1173. 1173 Lias, Pärt. Kontekst ja kiri. (J. Kross, Vastutuulelaev; J. Kross, Wikmani poisid.). 1989 182-183
1174. 1174 Lias, Pärt. Kui poleks Paul Kuusbergi. Kakskümmend aastat hiljem. Paul Kuusberg 80. 1996 271-272
1175. 1175 Lias, Pärt. Kutsumus. 1989 359-362
1176. 1176 Lias, Pärt. Laulva revolutsiooni laulik. 1988 641-649
1177. 1177 Lias, Pärt. Max Laosson 10. VIII 1904-4. IX 1992. 1992 749-750
1178. 1178 Lias, Pärt. Möödunud tulevik. 1993 493-494
1179. 1179 Lias, Pärt. Petseri kloostrist ja muumitrollidest: kaks kirjanduskonverentsi . 1993 699-700
1180. 1180 Lias, Pärt. Punaste pihlade all. 1995 660-664
1181. 1181 Lias, Pärt. Teine lugemine. 1989 524-530
1182. 1182 Lias, Pärt. Tekst ja taust. Saluri küsimised, Kruusvalli kostmised. (J.Kruusvall, Maailma akna taga; R. Saluri, Vaikne elu.). 1989 503-504
1183. 1183 Lias, Pärt. Toimetaja. Olev Jõgi 70. 1989 47-48
1184. 1184 Lias, Pärt. Uusrealismilt modernismile. 1995 289-302
1185. 1185 Lias, Pärt. Uusrealismilt modernismile. 1995 385-394
1186. 1186 Lias, Pärt. Vaese elu proosa. 1993 129-135
1187. 1187 Lias, Pärt. Väliseesti kirjanduse töörühm EK juurde. 1988 570
1188. 1188 Lias, Pärt. Üks kahes (I). (Eesti romaan: kestmine kui elutunde kriis ja seesmine vabadus.). 1989 641-648
1189. 1189 Lias, Pärt; Tasa, Toivo. Karl Ristikivi 75. Teaduslik ettekandekoosolek Kirjanike Majas. 1988 187-190
1190. 1190 Liiv, Hele. Enn Uibo vaimne testament. (E. Uibo, Testament. Valik luulet 1930-1965. Koost. M. Riives.). 1996 47-48
1191. 1191 Liiv, Toomas. A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" interpreteerimine. 1989 727-738
1192. 1192 Liiv, Toomas. Juhan Viiding. 1. VI 1948-21. II 1995. 1995 358-359
1193. 1193 Liiv, Toomas. Kristlik paradigma: Toomas Pauli jutlused. (T. Paul, Kusagilt kumab valgust. Postill.). 1996 196-197
1194. 1194 Liivaku, Uno. Eesti ja Eestimaa. 1996 73-75. R: Eesti und Eestimaa 144
1195. 1195 Liivaku, Uno. Eesti raamat isolatsioonis. 1989 458-467
1196. 1196 Liivaku, Uno. Eestlased kui raamaturahvas (I). Esimesest raamatust 1710. aastani. 1991 214-221
1197. 1197 Liivaku, Uno. Eestlased kui raamaturahvas (II). Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. 1991 392-401
1198. 1198 Liivaku, Uno. Eestlased kui raamaturahvas (III). Talurahva vabastamisest Vabadussõjani. 1991 523-533
1199. 1199 Liivaku, Uno. Eestlased kui raamaturahvas (IV). Eesti Vabariik 1918-1940. 1992 519-526
1200. 1200 Liivaku, Uno. Eestlased kui raamaturahvas (IV). Eesti Vabariik 1918-1940. 1992 595-602
1201. 1201 Liivaku, Uno. Eestlased kui raamaturahvas (V). Kaks okupatsiooni 1940-1944. 1993 221-229
1202. 1202 Liivaku, Uno. Raamatulugu ja ajalooline demograafia. 1990 491-492
1203. 1203 Liivamets, Maire. Elu saladus Eesti Vabariigis aastal 1991. (M. Mutt, Pingviin & raisakass.). 1993 119-120
1204. 1204 Liivamets, Maire. Hirm naistekirjanduse ees. (K. Hellerma, Alkeemia.). 1997 773-775
1205. 1205 Liivamets, Maire. Kas pühakud söövad õhtust? (F. de Sivers, Surra kui oled veel noor.). 1994 52-53
1206. 1206 Liivamets, Maire. Kes veab eesti (pagulas)kirjanduse uurimise põhikoormat?. 1997 260-263
1207. 1207 Liivamets, Maire. Kui hea, et kirjandus nagu elugi koosneb suurest ja väiksest. (V. Uibopuu, Muutunud maailm.). 1997 415-417
1208. 1208 Liivamets, Maire. Kõik on kokku... elamatus. (E. Mihkelson, Nime vaev.). 1995 57-59
1209. 1209 Liivamets, Maire. Müsteeriumi kütkes. (N. Baturin, Ringi vangid.). 1996 481-482
1210. 1210 Liivamets, Maire. Narrid ja ristilöödud. (M. A. Raun, Tuline ratas.). 1996 697-699
1211. 1211 Liivamets, Maire. Palju siin lisada enam polegi... (J. Kross, Järelehüüd.). 1995 129-130
1212. 1212 Liivamets, Maire. Tähendusest. [V. Uibopuu 80.]. 1993 626-627
1213. 1213 Liivamets, Maire. Õigus eluks. [G. Helbemäe 80.]. 1993 682-683
1214. 1214 Liives, Ardi [komment.]. Pilk möödanikku. Väljavõtteid ütlustest komöödia "Millest vaikis prohvet" kohta (autori kommentaaridega). 1989 488-495
1215. 1215 Lilja, Pekka. Ždanovlusest sulailmadeni. Märkmeid nõukogude eesti kirjanduspoliitikast. 1990 156-166
1216. 1216 Lilja, Pekka. Ždanovlusest sulailmadeni. Märkmeid nõukogude eesti kirjanduspoliitikast. 1990 229-238
1217. 1217 Lilja, Pekka. Ždanovlusest sulailmadeni. Märkmeid nõukogude eesti kirjanduspoliitikast. 1990 286-294
1218. 1218 Lilja, Pekka. Enn Nõu vaba Eesti aastal 1968 - kas utoopia või düstoopia?. 1997 183-185. R: Enn Nõu's Free Estonia in the Year 1968 - Utopia or Dystopia? 216
1219. 1219 Lill, Anne. Carpe diem: lootuse lootusetus Horatiuse luules. 1994 520-526
1220. 1220 Lillemets, Enn [komment.]. Marje Pedajas iseendast. 1995 627-633
1221. 1221 Lillemets, Enn. Daniel Palgi seni ilmumata eessõna Peet Vallaku novellivalimikule "Vilja mitmest salvest". 1993 362-373
1222. 1222 Loodus, Mihkel. Eduardas Astramskase 436 000 raamatut. [70. sünnipäeva puhul.]. 1988 243-244
1223. 1223 Loodus, Mihkel. Leedu estofiilide doktoriväitekirjad. [B. Masionienė, S. Skrodenis.]. 1992 703-704
1224. 1224 Loodus, Mihkel. Leedu kirjanduspreemiad 1989. 1990 380-381
1225. 1225 Lotman, Mihhail. Teksti taga: märkmeid Tartu semiootika filosoofilisest taustast. 1994 592-597
1226. 1226 Lotman, Piret. Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest. 1995 541-547
1227. 1227 Luik, Viivi. Armas Debora, ... [D. Vaarandi 75.]. 1991 627
1228. 1228 Luik, Viivi. Kogemus liitjana ja lahutajana. 1992 103
1229. 1229 Luik, Viivi. Mida ta vastab ja miks ta kirjutab. 1990 84-87
1230. 1230 Luik, Viivi. Mihkelsonist kui ohtlikust luuletajast. (E. Mihkelson, Elujoonis.). 1990 113
1231. 1231 Lõhmus, Aivo. Hasso Krulli peen poststrukturalism. 1994 119-120
1232. 1232 Lõhmus, Aivo. Müüt luulekassettidest. 1994 363-365
1233. 1233 Maasik, Einar. [Vastus ringküsitlusele.]. 1990 47-48
1234. 1234 Maasik, Einar. Ühe luigelaulu lugu. (H. Sergo, "Rukkirahu".). 1991 757-759
1235. 1235 Malin, Jaan. Miski inimlik. [I. Hirv, Põuasinine.]. 1996 412
1236. 1236 Malin, Jaan. Pierrot öisel tõstesillal. (I. Hirv, Võhumõõk.). 1993 241-242
1237. 1237 Mallene, Endel. Kuidas minust sai soome kirjanduse tõlkija. 1993 115-117
1238. 1238 Mallene, Endel. Mõnda päris algusest. 1988 108-109
1239. 1239 Mallene, Endel. Raimond Kolk ja teised. (R. Kolk, Võrumaalt Stokholmi. "Tuulisui" ja teised. Märkmeid ja mälestusi kodumaalt ja pagulusest.). 1993 178
1240. 1240 Mallene, Endel. Võru- ja eestikeelne poeet Raimond Kolk. 1989 264-268
1241. 1241 Mannila, Simo. Nii arvatakse Soomes (1989.-1990. aastal ilmunud eesti ja Eesti-ainelise kirjanduse retseptsioonist.). 1991 443-445
1242. 1242 Matsin, Paavo. Koera- ja vihmatrendist Vikerkaare luules 1994. 1995 697-698
1243. 1243 Matsin, Paavo. Menukeid märgitakse. 1995 56
1244. 1244 Matsin, Paavo. Plahvatused nullastmel. (V. Sepp, Vigased pärlid.). 1994 630-631
1245. 1245 Matsina, Margo. Kuhu jäi Jumal? (T. Teder, Kurat kargas pähe.). 1995 836-837
1246. 1246 Matsina, Margo. Poeet, Jeesus ja Remsu. (O. Remsu, Poeet ja Jeesus.). 1995 416-418
1247. 1247 Matsina, Margo. Unenägu armastusest. (P. Uring, Sa tulistasid unenägu. Lühiproosa.). 1994 507-508
1248. 1248 Matsina, Margo. Vaade sillalt. 1997 502-503
1249. 1249 Mehu, Maarius; Tootmaa, Rein. Kiim. (J. Undusk, Kuum.). 1991 118-119
1250. 1250 Merilai, Arne. Antiluule antikliimaks. 1993 11-15
1251. 1251 Merilai, Arne. Eesti ballaad kahekümnendail aastail ja kolmekümnendate hakul. 1990 202-215
1252. 1252 Merilai, Arne. Emaleppi allikamäelt. Bernard Kangro kogutud luuletuste ilmumise puhul. 1991 513-522
1253. 1253 Merilai, Arne. Kivikõueköha. Ilmar Laabani luule psühhoanalüüs. 1993 257-263
1254. 1254 Merilai, Arne. Käsi masinas. (T. Soomets, Randmes unejanu.). 1994 503-504
1255. 1255 Merilai, Arne. Ropp ja harras Ivar Grünthal. 1993 193-198
1256. 1256 Merilai, Arne. Öökuningannat otsimas ehk aus laps ahju peal, kelm nutab värava taga. (J. Malin, Mitu ühte; J. Malin, Padi südamel.). 1991 242-244
1257. 1257 Metsar, Leo. Esmatutvus Václav Haveliga. 1992 477-479
1258. 1258 Metsar, Leo. Mälestuskilde Artur Alliksaarest. 1988 46-51
1259. 1259 Metsar, Leo. Mõni sõna kahe teose saamisloost. 1994 232-234
1260. 1260 Mi1. Mida arvatakse Mati Undist? [M. Berg, V. Gross, H.-K. Hellat, T. Kall, M. Kõiv, O. Remsu.]. 1994 35-37
1261. 1261 Mihkelev, Anneli. Kalju Lepiku erootilised allusioonid. 1997 618-621. R: Kalju Lepik's Erotic Allusions 648
1262. 1262 Mikita, Valdur. Loovus ja elulugu. 1996 302-306. R: Creativity and Biography 360
1263. 1263 Mikiver, Ilmar. Tühjuse tähtsusest. (J. Jõerüüt, Teateid põrgust.). 1991 500
1264. 1264 Mikli, Marika. Paberpeegel. (H.-K. Hellat, Armastusest surmani. Kaks Jaak Lõmme lugu.). 1988 173-174
1265. 1265 Mikli, Marika. Pilk üle murdekoha. (T. Kallas, Kes tõttab öisele rongile.). 1989 443-444
1266. 1266 Mikli, Marika. Pärast juturaamatu lugemist. (V. Gross, Enne suurt ilmamuutust.). 1991 632-633
1267. 1267 Miller, Voldemar. Kodukoharaamatud. 1996 111-112
1268. 1268 Miller, Voldemar. Paljudele vajalik teatmeteos. (Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940. Toim. E. Annus.). 1995 419-421
1269. 1269 Miller, Voldemar. Väike raamat suure sisuga. (A. Vinkel, Martin Körber. Elutee ja töö.). 1995 353-354
1270. 1270 Mirov, Ruth. A. A. Laanessaare luule. 1996 156-163
1271. 1271 Mirov, Ruth. A. A. Laanessaare luule. 1996 230-240. R: The Poetry of A. A. Laanessaar 288
1272. 1272 Mirov, Ruth. Ikka Jakob Hurdast mõeldes. (M. Laar, Raamat Jakob Hurdast.). 1996 483-487
1273. 1273 Muru, Karl. "Üle aegade Assamalla" puhul. 1990 389-395
1274. 1274 Muru, Karl. Ahel ja tuul. (Kild Kalju Lepiku enesetunnetuslüürikast). 1995 649-653
1275. 1275 Muru, Karl. Eelistavalt neljast jõululaulust. 1989 739-746
1276. 1276 Muru, Karl. Heiti Talviku viimased kirjad Betti Alverile. 1993 621-622
1277. 1277 Muru, Karl. Kalju Lepik juhuluuletajana. 1990 577-583
1278. 1278 Muru, Karl. Rahvuslik ja rahvusvaheline Väinö Linna. (V. Linna, Tundmatu sõdur; J. Nummi, Jalon kansan parhaat voimat; H. Siltala, Kolmen rintaman konfliktit.). 1997 563-567
1279. 1279 Muru, Karl. Sõnast luuleks. Betti Alveri käsikirjadest mõeldes. 1995 156-161
1280. 1280 Muru, Toomas. Sõdalane värsivibuga öölille laulu kuulatamas. (Harri Asi 70.). 1992 496
1281. 1281 Must, Ann. Kirjaniku meelespea. (M. Unt, Doonori meelespea.). 1991 53-54
1282. 1282 Must, Ann. Põud ja vihm. (M. Kõiv, A. Lõhmus, Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl.). 1988 304-306
1283. 1283 Mutt, Mihkel. Mati Undi "molekulid". (M. Unt, Öös on asju.). 1990 569
1284. 1284 Mäger, Mart. Daniel Palgit mälestades. 1988 253-254
1285. 1285 Mäger, Mart. Murrangujoon. Gustav Suitsu "Maikellukeste" taust ja struktuur. 1992 603-609
1286. 1286 Mägi, Arvo. Kalju Lepik isiksusena. 1995 654-656
1287. 1287 Mägi, Arvo. Veel kirjarahva leksikonist. 1996 195
1288. 1288 Mänd, Heljo. Silvia Rannamaa andmisrõõmust. 1988 162-163
1289. 1289 Nagelmaa, Silvia. Ele Lõhmus filoloogiakandidaadiks. 1988 575
1290. 1290 Nagelmaa, Silvia. Mõnda Mats Traadi "Jäälilledest". (M. Traat, "Jäälilled".). 1990 568-569
1291. 1291 Neithal, Martin. Arved Viirlaid prosaistina. 1997 256-259. R: A. Viirlaid as Prose Writer 288
1292. 1292 Neithal, Reet. Karl Ristikivi kunstivaadetest "Novelli" ja "Varjumängu" põhjal. 1996 76-82. R: Karl Ristikivi's Views on Art. On The Grounds of His "Novell" and "Varjumäng" 144
1293. 1293 Niinivaara, Eeva. Mõeldes läbikäidud teele. 1991 755
1294. 1294 Niit, Ellen. Koidula. 1993 705-707
1295. 1295 Nirk, Endel. Erna Siirakut mälestades. 1988 59-60
1296. 1296 Noodla, Kaja. Friedrich Puksoo eesti kultuuri kontekstis. 1990 17-23
1297. 1297 Noorhani, Piret. Nigol Andreseni ja Otto A. Webermanni kirjavahetusest. 1996 26-31. R: On Nigol Andresen's and Otto A. Webermann's Correspondence 72
1298. 1298 Noorhani, Piret. Tartu kirjanduspäevad. 1996 572-574
1299. 1299 Noorhani, Piret. Traditsioon ja pluralism 3. Esseistika. 1997 209-211
1300. 1300 Nordgren, Elisabeth. Kriitika kui avatud institutsioon. 1991 557
1301. 1301 Nõu, Enn. Rahvuskirjanduse mõiste ja kriteeriumid eesti kirjanduse paigalepanekuks. 1990 44-46
1302. 1302 Nõu, Enn. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 231-232
1303. 1303 Nõu, Helga. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 170-173
1304. 1304 Oittinen, Hannu. Andkem NAK-ile raha! (AlmaNAK 1.; AlmaNAK 2.). 1989 506
1305. 1305 Oittinen, Hannu. Kärbseseente maigust. (Kivisildnik, Nagu härjale punane kärbseseen.). 1997 43-45
1306. 1306 Oittinen, Hannu. Sinine. (V. Märka, Tühja aju korinad.). 1997 772-773
1307. 1307 Oittinen, Hannu. Viisas mies Virumaalta. [A. Suuman 70.]. 1997 284-285
1308. 1308 Oja, Arno. Alandatud ja solvatud. (J. Kruusvall, Maailmad akna taga.). 1989 504-505
1309. 1309 Oja, Arno. Armastuse valgel Euroopasse. (I. Hirv, Salapainos. Pimetrükk.). 1989 51
1310. 1310 Oja, Arno. Kalju Lepiku "Tõde ja õigus". 1991 209-213
1311. 1311 Oja, Arno. Kas vana arm ka roostetab? (I. Külvet, Suupill ja 500 tuubat.). 1989 119-120
1312. 1312 Oja, Arno. Mõlgutused urikivi ääres. (R. Sander, Vanakivi. Luulet 1972-1984.). 1988 437-438
1313. 1313 Oja, Arno. Pildikesi maapao rannalt. (I. Külvet, Kes oskab lugeda hieroglüüfe.). 1991 309-310
1314. 1314 Oja, Arno. Salamandrit püüdmas. (R. Tootmaa, Klaverimängupüha.). 1988 119-120
1315. 1315 Oja, Arno. Teder luulevalgel. (T. Teder, Taevatule valgel.). 1996 553-554
1316. 1316 Ojalo, Jaan. Hendrik Adamson esperantokirjanikuna. 1991 586-587
1317. 1317 Ojalo, Jaan. Henrik Sepamaad mälestades. 1990 376
1318. 1318 Ojalo, Jaan. Kodumaast kaugel ilmunud. (M. Under, Sonetoj. 1917.). 1991 52
1319. 1319 Ojamaa, Jüri. Peet Vallaku 90. sünniaastapäeva tähistamisest. 1993 374-375
1320. 1320 Ol1. Olev Jõe auhind Heldur Niidule. 1992 192
1321. 1321 Olesk, Peeter. Allikate tulevik. Kirjandusmuuseum 50. 1990 746-750
1322. 1322 Olesk, Peeter. Eesti ühiskond ja tema raamat. (U. Liivaku, Eesti raamatu lugu.). 1996 335-336
1323. 1323 Olesk, Peeter. Herbert Laidvee mälestuseks. 1990 507-508
1324. 1324 Olesk, Peeter. Korrasõbra vabaduskiusatus. [A. Kaalep 70.]. 1996 364-365
1325. 1325 Olesk, Peeter. Kriitiku solidaarsus - juhus või printsiip? ("Traditsioon ja pluralism"). 1996 800-801. R: The Solidarity of Critics – a Chance or a Principle? 864
1326. 1326 Olesk, Peeter. Rudolf Põldmäe (27. II 1908–7. II 1988). 1988 313-314
1327. 1327 Olesk, Peeter. Sihtpunktist keskpunkti. Jüri Talvet 50. 1995 843-845
1328. 1328 Olesk, Peeter. Sõnad, mida ta enam lugeda ei saa. Valeri Bezzubovist mõeldes. 1991 380-381
1329. 1329 Olesk, Peeter. Töö ja kokkuvõte teistele. [M. Kahu.]. 1992 121-122
1330. 1330 Olesk, Peeter. Töö ja töö. Rudolf Põldmäe 80. 1988 112-113
1331. 1331 Olesk, Peeter. XIII raamatuteaduse konverents. 1988 190-191
1332. 1332 Olesk, Sirje. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism. 1995 436-443
1333. 1333 Olesk, Sirje. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism. 1995 514-524
1334. 1334 Olesk, Sirje. Aino Kallas ja Koidula. Autor ja tema kangelanna. 1992 274-280
1335. 1335 Olesk, Sirje. Aino Undla-Põldmäe tee koos Koidulaga. 1993 717-723
1336. 1336 Olesk, Sirje. Aino Undla-Põldmäe. In memoriam. 1992 311-312
1337. 1337 Olesk, Sirje. Baltimaade kirjandusteadlaste kohtumine. 1997 141-142
1338. 1338 Olesk, Sirje. Eesti Kirjanduse Selts jälle olemas. 1993 255
1339. 1339 Olesk, Sirje. Eesti kirjanduspärandi Hea Hoidja. Rutt Hinrikus 50. 1996 349-350
1340. 1340 Olesk, Sirje. Eesti luule XIX sajandi viimasel veerandil. 1989 150-162
1341. 1341 Olesk, Sirje. Ingli koljust, valgest koerast ja eriti Enn Lillemetsast. (E. Lillemets, Olemise valge koer ehk ingli kolju. Mitme aja laulud.). 1995 350-351
1342. 1342 Olesk, Sirje. Jakob Hurda luuletustest. 1989 428-430
1343. 1343 Olesk, Sirje. Krista Aru magistriks. 1993 60
1344. 1344 Olesk, Sirje. Monograafia eesti ballaadist. (A. Merilai, Eesti ballaad 1900–1940.). 1993 504-505
1345. 1345 Olesk, Sirje. Pagulaste katse välja anda soome luule antoloogia. 1996 254-258. R: The Attempt of the Exiles to Publish the Anthology of Finnish Poetry 288
1346. 1346 Olesk, Sirje. Rein Veidemanni elu kirjanduses. [R. Veidemann 50.]. 1996 714-715
1347. 1347 Olesk, Sirje. Tähelepanekuid Bernard Kangro ja Kalju Lepiku luule meetrikast. 1990 535-541
1348. 1348 Olesk, Sirje. Võim Soomes, võim Eestis, võim kirjanduses. (Vallan verkot ja hengen neuvokkuus. Toimittaneet Markku Ihonen ja Jaan Undusk.). 1995 201-203
1349. 1349 Paatsi, Vello. F. R. Kreutzwaldi "Ma-ilm ja mõnda": uusi andmeid ja hüpoteese. 1990 325-330
1350. 1350 Paatsi, Vello. Kes keelas C. R. Jakobsoni lugemisraamatu teise osa?. 1993 431-432
1351. 1351 Paatsi, Vello. Kooliraamatute loendus 1843. aastal Tartu- ja Võrumaal. 1991 647-655
1352. 1352 Paatsi, Vello. Teabekilde Adam ja Carl Robert Jakobsonist. 1996 105-110. R: Some Facts Concerning Adam and Carl Robert Jakobsons 144
1353. 1353 Pabut, Talvo. "Millest ta laulab seal lauldes ihust ja hingest". (A. Siig, Valguse nimi.). 1994 434
1354. 1354 Palli, Heldur. Miks eestlased jäid püsima. (Ajaloolise demograafia vaatenurgast). 1995 475-483
1355. 1355 Par1. Parandus.[A. Valmas, 40 aastaga 400 raamatut. Eesti Kirjanike Kooperatiiv.]. 1991 576
1356. 1356 Parve, Ralf [komment.]. Üks Bernhard Linde iseloomustus. 1994 501-502
1357. 1357 Parve, Ralf. Jääkfakte (II). 1993 748-750
1358. 1358 Parve, Ralf. Jääkfakte (III). 1995 41-44
1359. 1359 Parve, Ralf. Jääkfakte (IV). 1996 189-192
1360. 1360 Parve, Ralf. Jääkfakte. 1993 41-44
1361. 1361 Parve, Ralf. Kaks vestlust Hans Kruusiga. 1991 622-626
1362. 1362 Parve, Ralf. Ühest Semperi ajutisest huvist. 1992 129-135
1363. 1363 Paul, Toomas. Harald Põld Uue Testamendi tõlkijana. 1996 814-828. R: Harald Põld as Translator of the New Testament 864
1364. 1364 Paul, Toomas. Harald Põld Vana Testamendi tõlkijana. 1996 675-686
1365. 1365 Paul, Toomas. Harald Põld Vana Testamendi tõlkijana. 1996 749-759. R: Harald Põld as Translator of the Old Testament into Estonian 792
1366. 1366 Paul, Toomas. Jaan Bergmann piiblitõlkijana. 1995 303-311
1367. 1367 Paul, Toomas. Jeesus oma vendade silmis. (A. Viljari, Jeesuse elu juudasoost uurijate käsitluses.). 1997 269-271
1368. 1368 Paul, Toomas. Jumalate metamorfoos. 1997 841-844
1369. 1369 Peegel, Juhan. Vabadus ja vastutus. 1994 258-261
1370. 1370 Peegel, Juhan. Väitekiri eesti ballaadist. [A. Merilai.]. 1990 377
1371. 1371 Peep, Harald. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari kirjanduse käekäigust Eestis. 1995 444-448
1372. 1372 Peep, Harald. Arvustaja teeristil. (Metodoloogiliste marginaalide jätkuks.). 1993 580-586
1373. 1373 Peep, Harald. Gustav Suits ex cathedra. 1991 138-147
1374. 1374 Peep, Harald. Henrik Visnapuu luuleteoreetikuna. 1989 5-14
1375. 1375 Peep, Harald. Lääs ja Ida Barbaruse poeetilises maailmapildis. 1990 1-8
1376. 1376 Peep, Harald. Tähelepanuväärne teatmeraamat. (B. Kangro, Eesti kirjakuulutaja eksiilis.). 1990 372-374
1377. 1377 Peep, Harald. Väliseestlaste kultuuriloolised memuaarid. 1989 195-201
1378. 1378 Peep, Harald. Väliseestlaste kultuuriloolised memuaarid. 1989 269-280
1379. 1379 Pervik, Aino. Joona mürgitamine. (M. Berg, Ma armastasin venelast. Nemad.). 1994 376-377
1380. 1380 Pervik, Aino. Kapral Pensioni süütud jäljed. (E. Laidsaar, Kapral Pensioni seiklused.). 1991 696-697
1381. 1381 Pervik, Aino. Kelle käia on valutee. (L. Promet, Iisabel.). 1993 438-439
1382. 1382 Pervik, Aino. Labürint ja missioon. (M. Berg, Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal.). 1988 635-638
1383. 1383 Pilv, Aare. Kivisildnik versus Under. Lausuvad subjektid. 1997 444-448. R: Kivisildnik versus Under. Uttering subjects 504
1384. 1384 Pilvre, Barbi. "Fäkätä" - Vaasa ülikooli tõlkijate ajakiri. 1989 760
1385. 1385 Pilvre, Barbi. Eesti kultuuri tegelane Alur Reinans. 1989 703-704
1386. 1386 Pilvre, Barbi. Elukilde ja lugemisnopmeid. (J. Habicht, Veevalaja.). 1988 373-374
1387. 1387 Pinn, Voldemar. Orwelli loomade farmi kõrval Remsu Paabel. (O. Remsu, Kurbmäng Paabelis.). 1990 436-438
1388. 1388 Pino, Veera. Sajandi raamat Jakob Hurdast. [M. Laar, Raamat Jakob Hurdast.]. 1996 488-491
1389. 1389 Pogosjan, Jelena. "Me oleme keeleruumi asukad". Juri Lotmani "Valitud artiklid kolmes köites". 1996 366-374. R: We Are The Inhabitants of The Linguistic Space. Yuri Lotman's Selected Essays in Three Volumes 422
1390. 1390 Poodnek, Enno. Iga raamat meenutab mõnda eelnevat. (H. Mikelsaar, Käiski Nuustakul ära.). 1995 351-353
1391. 1391 Poodnek, Enno. Peegel ja pilt. (A. Kivi, Teisikud ja armukesed.). 1994 121-122
1392. 1392 Priimägi, Linnar. Dekoratiivproosa. (J. Jõerüüt, Teateid surmast.). 1988 168-171
1393. 1393 Pruul, Kajar. Haldjatel oli õigus. (J. Ehlvest, Krutsiaania.). 1997 45-47
1394. 1394 Puhvel, Heino. Baudelaire'i kajastus ja mõju eesti kirjanduses. 1992 193-197
1395. 1395 Puhvel, Heino. Filosoofiadoktori kraad Oskar Kruusile. 1997 286
1396. 1396 Puhvel, Heino. Leo Metsar kirjanikuna ja malepartnerina. 1994 235-236
1397. 1397 Puhvel, Heino. Luuleantoloogiate hiilgus ja viletsus. (Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 1. kd.). 1990 694-698
1398. 1398 Puhvel, Heino. Muserdatud generatsiooni lugu. 1991 641-646
1399. 1399 Puhvel, Heino. Muserdatud generatsiooni lugu. 1991 713-726
1400. 1400 Puhvel, Heino. Romantilise teekonna algus. (Tähelepanekuid August Gailiti varasemast loomingust.). 1991 1-13
1401. 1401 Puhvel, Heino. Teekond legendini. [Aira Kaal. Nekroloog.]. 1988 442-443
1402. 1402 Puhvel, Martin. Veel kord "Beowulfist" ja selle eestindusest. (Beowulf. Tõlkinud Rein Sepp.). 1995 566-567
1403. 1403 Päll, Eduard. Katkendeid valmivast mälestusteraamatust (II). 1988 685-690
1404. 1404 Põder, Rein. Rongid läbi lapsepõlve, sõjakriips läbi elu. 1992 746-747
1405. 1405 Põld, Toomas. Lelow' Kullamaa katekismusest ja selle keelest. 1994 174-177
1406. 1406 Põldmäe, Asta . Pimeduse üksikjuht [L. Hainsalu 50.]. 1988 610-617
1407. 1407 Põldmäe, Asta. Aine vaimuvald. [F. de Sivers 75.]. 1995 716-717
1408. 1408 Põldmäe, Asta. Kruusvall. Krakelüür. Miniplastika. (J. Kruusvall, Nokturn järve ääres.). 1992 109-110
1409. 1409 Põldmäe, Paavo. Kassina Eesti Vabariigis. (A. Reinla, Kodanik on loll.). 1995 200-201
1410. 1410 Põldmäe, Paavo. Kirjad Ida-Euroopast. (J. Kaplinski, Jää ja Titanic.). 1995 636-638
1411. 1411 Põldmäe, Paavo. Teatrist, aga mitte ainult. (J. Rähesoo, Hecuba pärast. Kirjutisi teatrist ja draamast 1969-1994.). 1996 48-49
1412. 1412 Põldvee, Aivar. Märkusi L. Andreseni raamatu ja B. G. Forseliuse asjus.(L. Andresen, Kirjamees ja rahvavalgustaja B. G. Forselius.). 1992 439-443
1413. 1413 Põldvee, Aivar. Paar rännakut eesti kirjandusloo koiduhämaruses. 1989 552-557
1414. 1414 Põldvee, Aivar. Paar rännakut eesti kirjandusloo koiduhämaruses. 1989 604-611
1415. 1415 Põldvee, Aivar. Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus. 1992 403-408
1416. 1416 Raid, Katrin. Seiku Eesti Kirjanike Liidu algusaegadest. 1997 649-660. R: About the Activities of the Estonian Writers Association during its Initial Period 720
1417. 1417 Rajamaa, Helmi. [Vastus ringküsitlusele.]. 1990 172-173
1418. 1418 Rannamaa, Silvia. Ahelatega või ilma. (L. Promet, Aheldatud muusa.). 1997 630-632
1419. 1419 Rannap, Jaan. Üks mees saarel. [H. Väli 60.]. 1988 505-507
1420. 1420 Raudam, Toomas. Tillulise mõnulemiskalduvused. (A. Valton, Liisa ja Robert). 1993 752
1421. 1421 Raudam, Toomas. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 432-435
1422. 1422 Raudvere, Koidu. "Kuid oma esitusmeetodist ei või ma mingil tingimusel loobuda". Mihkel Kampmaa "Eesti kirjandusloo peajoonte" IV jao sünniloost. 1993 212-220
1423. 1423 Rebane, Hilve. Liriodendron tulipifera, tulbipuu. Käbi Lareteist kui kirjanikust. 1990 411-418
1424. 1424 Rebane, Hilve. Aino Kalda meistriaastad. (K. Laitinen, Aino Kallaksen mestarivuodet. Tutkimus hänen tuotantonsa päälinjoista ja taustasta 1922-1956.). 1996 50-52
1425. 1425 Rebane, Hilve. Birutė Baltrušaitytė-Masionienė. 24. X 1940-2. VIII 1996. 1996 708-709
1426. 1426 Rebane, Hilve. Elukogemuslik luulemosaiik. (H. Rajamaa, Valimik luulet aastate lõikusest.). 1993 570-571
1427. 1427 Rebane, Hilve. Frans Eemil Sillanpää ja Eesti. 1989 163-169
1428. 1428 Rebane, Hilve. Hinge sillad. (A. Kallas, Hingesild. Päevikulehti aastaist 1916-1921.). 1994 244-246
1429. 1429 Rebane, Hilve. Ida ja lääne vastasseisud ning kontaktid. (P. Lilja (toim.), Itä ja länsi. Suomen, viron ja unkarin kirjallisuus idän ja lännen vaikutuskentässä.). 1996 492
1430. 1430 Rebane, Hilve. Johann Voldemar Jannseni näidendeist. (J. V. Jannsen, Näidendid. Koost. K. Laugaste.). 1995 130-132
1431. 1431 Rebane, Hilve. Kadumatu kõla. Käbi Laretei tähtpäevaks. 1992 438
1432. 1432 Rebane, Hilve. Karl Ristikivi 80. 1993 63
1433. 1433 Rebane, Hilve. Kodutuse tuuline tunne. Naine Aimée Beekmani peeglis. 1992 13-22
1434. 1434 Rebane, Hilve. Mõtteid luulest. (Luule runosta. Lyriikan tutkimusta suomalais-virolaisin silmin. Toim. P. Lilja.). 1997 127-128
1435. 1435 Rebane, Hilve. Nostalgiat ja kibestust kirjandus- ja kultuuriloo taustal. (O. Kruus, Unistuste purunemise aastad. Mälestusi 1953-1963.). 1997 852-853
1436. 1436 Rebane, Hilve. Oskar Lutsu päevikutest. (Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II); O. Luts, Viimane päevik (1944-1952).). 1997 632-635
1437. 1437 Rebane, Hilve. Pildikesi "Kevade" ja "Suve" vahelt. (O. Luts, Uusi pildikesi "Kevadest".). 1997 267-269
1438. 1438 Rebane, Hilve. Rikas, kuhjaga täis. (A. Kallas, Suurlinnade udus ja säras. Päevaraamat aastaist 1922-1926; A. Kallas, Pööripäevad. Päevaraamat aastaist 1927-1931.). 1996 555-556
1439. 1439 Rebane, Hilve. Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik". 1995 604-610
1440. 1440 Rebane, Hilve. Unistus kodust. (R. Kõvamees, Oli kord... Jutte ja jutukesi möödunud aegadest.). 1994 437-438
1441. 1441 Rebane, Hilve. Valgus ja varjud. (A. Kallas, Pärjapunuja. Päevaraamat aastaist 1897-1900.). 1995 497-498
1442. 1442 Rebane, Hilve. Valguse ja varju segu. (A. Kallas, Jäätunud šampanja. Päevaraamat aastaist 1907-1915.). 1995 707-708
1443. 1443 Rebane, Hilve. Veel kord Jannsenist Horni laenulisena. 1996 601-605. R: Once More About Jannsen as the Borrower from Horn 648
1444. 1444 Rebane, Mihkel. Hannes Varblase ajalaulud. (H. Varblane, Mäel, mis mureneb.). 1992 243-244
1445. 1445 Reimo, Tiiu. Tsensuurist Eestis XVIII sajandil. 1997 605-613. R: About Conditions of Censorship in Estonia in the 18th Century 648
1446. 1446 Reinla, Astrid. Ikka ja jälle tankidest. (H. Nõu, Tiiger, tiiger.). 1990 372-373
1447. 1447 Reinla, Astrid. Kersti Merilaas naabrina. 1994 116-118
1448. 1448 Reinla, Astrid. Kuhu on jäänud eesti ulmekirjandus?. 1991 434-435
1449. 1449 Reinla, Astrid. Luuletavad. (T. Kallas, Naine lõvi seljas.). 1991 629
1450. 1450 Reinla, Astrid. Memuaaridega mälukaotuse vastu. 1992 177-178
1451. 1451 Reinla, Astrid. Miks lapsed mängivad peitust? Kriminaalromaanist seoses Agatha Christie juubeliga. 1991 558-560
1452. 1452 Reinla, Astrid. On ja kirjutab. (V. Vahing, Machiavelli kirjad tütrele.). 1991 179-180
1453. 1453 Reinla, Astrid. Teel "tõelise" poole. 1992 743-744
1454. 1454 Remmel, Mart. Õiendus. [P. Lias, Kutsumus.]. 1989 564
1455. 1455 Remsu, Olev. Mees, kellel õnnestus ärritada ühiskondi. 1994 76-86
1456. 1456 Remsu, Olev. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 31-33
1457. 1457 Remsu, Olev. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 485-486
1458. 1458 Robert, Kyra. Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842-1940) ja tema raamatukogu. 1992 449-458
1459. 1459 Robert, Kyra. Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842-1940) ja tema raamatukogu. 1992 535-543
1460. 1460 Robert, Kyra. Nikolaus Specht ja tema raamatupärand Eesti Akadeemilises Raamatukogus. 1997 614-617. R: Nikolaus Specht and His Heritage of Books in the Estonian Academic Library 648
1461. 1461 Robert, Kyra. Paul Flemingi raamatupärandist Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogus. 1990 223-228
1462. 1462 Roolaht, Andrus. Nii see oli. Mälestuskilde. [1. F. Tuglas; 2. H. Talvik.]. 1988 232-239
1463. 1463 Ross, Kristiina. Joonast ja valaskalast. 1988 577-584
1464. 1464 Ross, Kristiina. Joonast ja valaskalast. 1988 665-675
1465. 1465 Ross, Kristiina. Kaplinskismist. (J. Kaplinski, Kust tuli öö.). 1990 438-439
1466. 1466 Ross, Kristiina. Luuletaja mõtetest. (H. Runnel, Mõõk ja peegel. ). 1989 569-570
1467. 1467 Ross, Kristiina. Lüneburgis.... 1990 639-640
1468. 1468 Ross, Kristiina. Rein Kruus 11. 05. 1957-26. 04. 1992. 1992 445-447
1469. 1469 Ruben, Aarne. Eesti luuletaja Nobeli laureaatide taustal. (I. Hirv, Põuasinine.). 1996 411-412
1470. 1470 Rummo, Paul-Eerik. "...aga sa lähed läbi!" (Märkmeid Viivi Luigest). 1996 721-726. R: "...And You Will Go Through!" 792
1471. 1471 Rummo, Paul-Eerik. Igavik ja igapäev. Vastus "Tuhkatriinumängu" kriitikale. 1992 42-50
1472. 1472 Rummo, Paul-Eerik. Lähenedes Kalju Lepiku "Lili Marlenile". 1995 657-659
1473. 1473 Runnel, Hando. Kuidas Poe' Edgar Adamsoni Hendriku vangi võttis. 1991 577-585
1474. 1474 Runnel, Hando. Mälestusi Betti Alverist. 1989 577-579
1475. 1475 Ruud, Linda. 18 raamatut: mäng ja saatus. Aino Perviku juubeliks. 1992 241-242
1476. 1476 Ruud, Linda. Ääremärkusi "Hüüdja häält" kuulates. (E. Mihkelson, Hüüdja hääl. Luuletusi 1988-1991.). 1993 687-688
1477. 1477 Ruud, Linda. Üks eksam jälle sooritatud. [A. Siig 50.]. 1988 650-654
1478. 1478 Ruutsoo, Rein. "Veidemanni fenomen". (R. Veidemann, Mälestusi Golfi hoovusest.). 1994 435-437
1479. 1479 Ruutsoo, Rein. In memoriam Juhan Viiding. 1995 328-338
1480. 1480 Rähesoo, Jaak. Amerikanistid Tamperes. 1993 760
1481. 1481 Rähesoo, Jaak. Ants Oras ja T. S. Eliot. 1997 6-18
1482. 1482 Rähesoo, Jaak. Ants Oras ja T. S. Eliot. 1997 83-94. R: Ants oras and T. S. Eliot 144
1483. 1483 Rähesoo, Jaak. Sisemine kriitika ja väline kriitika. (Lahknevusi Skandinaavia ja Baltikumi valitsevais vaimseis suundumustes.). 1990 691-692
1484. 1484 Räim, Heino. Eduard Ertis. 1. I 1915-19. XII 1994. 1995 206
1485. 1485 Räim, Heino. Ettekandekoosolek Kirjandusmuuseumis. 1994 445
1486. 1486 Räim, Heino. Oskar Kallase päev Kirjandusmuuseumis. 1997 286-287
1487. 1487 Saaber, Kalju. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 743-745
1488. 1488 Saat, Mari. Surmainglike. (M. Berg, On läinud. Lugusid ja kunstmuinasjutte.). 1992 503
1489. 1489 Sajand. Sajandilõpu kirjarahva leksikon. [M. Jõgi, N. Bassel.]. 1996 35-46
1490. 1490 Salokannel, Juhani. Võõra maa jälg. 1997 505-507. R: The Trace of a Foreign Land 576
1491. 1491 Salupere, Malle. Koidula näidendid Pärnumaal aastatel 1871-1872. 1995 395-397
1492. 1492 Salupere, Malle. Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. von Roth. 1996 514-520
1493. 1493 Salupere, Malle. Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. von Roth. 1996 590-600. R: Our First Peasant Paper and Vocational School, And Their Founder Rev. Johann Ph. von Roth 648
1494. 1494 Salupere, Malle. Märkmeid Koidulauliku albumi ilmumise puhul. (Lydia Koidula 1843-1886. Koost. E. Aaver, H. Laanekask, S. Olesk.). 1995 638-643
1495. 1495 Salupere, Malle. Uusi andmeid Koidula esivanemate kohta. 1993 708-716
1496. 1496 Salupere, Malle. Veel Koidula vaarvanematest. 1995 339
1497. 1497 Salupere, Malle. Wilhelm Küchelbeckeri eluloo Eesti leheküljed. 1997 401-408. R: The Estonian Pages in Wilhelm Küchelbecker's Biography 432
1498. 1498 Salupere, Malle. Ääremärkusi K. J. Petersoni loole. 1990 348-352
1499. 1499 Saluri, Rein. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 681-682
1500. 1500 Saluäär, Anu. Sada aastat rootsi kirjandust eesti keeles. 1992 413-418
1501. 1501 Saluäär, Anu; Hain, Jüri. Meeldetuletus erilisest luuletajast ja ühest erandlikust tõlkijast. (H. Gullberg, Armastusromaan. Tlk. M. Laarman.). 1996 120-121
1502. 1502 Salve, Kristi. Meenutati G. J. Schultz-Bertrami. 1989 63
1503. 1503 Sander, Rein. Lumi okstel. (R. Raud, Lumme mattunud.). 1988 303-304
1504. 1504 Sang, Joel. Kes ... kuul on sündinud, see tõusku ülesse! (Eesti luuleaasta '86. Koost. P. Ilmet.) . 1988 167-168
1505. 1505 Sang, Joel. Siin ta ongi! (Salatanssia tilantyhjää. Nuoren Virolaisen runouden antologia.). 1991 115-116
1506. 1506 Sergo, Herman. [Vastus ringküsitlusele.]. 1988 682
1507. 1507 Sering, Paula. Liha sõnakssaamine. (J. Undusk, Kuum.). 1991 119-120
1508. 1508 Sering, Paula. Maadligi taevas. (O. Raun, Kõrvaltegelased.). 1991 55
1509. 1509 Sibul, Mari. Bibliographia omnium clavis scientiarum. 1992 239-240
1510. 1510 Sibul, Mari. Algupärase ilukirjanduse ning keele- ja kirjandusteaduse väljaanded Eestis 1993. aastal. 1994 356-362
1511. 1511 Siimisker, Leenu. Raamat inimese võidust vägivalla üle. (A. Veisserik, Ma armastasin Eestit.). 1996 557-561
1512. 1512 Siimisker, Leenu. Toimetaja kiituseks. [Evi Puskar 70.]. 1996 347-349
1513. 1513 Sinijärv, Lili-Ann. Välismaine eesti perioodika ENSV Teaduste Akadeemia Teaduslikus Raamatukogus. 1989 97-104
1514. 1514 Sirkel, Mati. Ajakiri Estonia. 1996 790-791
1515. 1515 Skrodenis, Stasys [komment.]. P. Arumaa kirjad L. Girale. 1990 433-435
1516. 1516 Soomets, Triin. Parem tobuks kui tõpraks. (V. Ränik, Ajast väljas.). 1994 695-696
1517. 1517 Soomets, Triin. Vale, mu poolõde. (L. Ojamaa, Myyrid & wärawad.). 1993 503
1518. 1518 Soomets, Triin. Valge ja kollane. (Kaks muinasjuttu. [P. Matsin, Monoloogid. M. Laas, Meie päeva revolutsionäär.].). 1995 778-779
1519. 1519 Stolovitš, Leonid. Esteetika ja antiesteetika. 1993 417-428
1520. 1520 Särg, Indrek. Mehed ja asjad. Seitse teesi Salurist. (R. Saluri, Naised ja loomad.). 1997 125-127
1521. 1521 Süvalep, Ele. Modernist Jaan Oks. 1996 793-799. R: Modernist Jaan Oks 864
1522. 1522 Süvalep, Ele. Pagulasluulest süvitsi. (Õ. Kepp, A. Merilai, Luule. Eesti pagulaskirjandus 1944-1992.). 1996 122-124
1523. 1523 Süvalep, Ele. Tartu-Jõgeva joonel. Karl Muru 70. 1997 52-53
1524. 1524 Talvet, Jüri. Cervantese uurijate kongressilt La Manchas. 1992 62-64
1525. 1525 Talvet, Jüri. Hispanistikast ja selle taustadest Eestis. 1991 477-484
1526. 1526 Talvet, Jüri. Ivar Ivask 17. XII 1927–23. IX 1992. 1993 59-60
1527. 1527 Talvet, Jüri. Ivar Ivask eesti ja maailma luules. (Üht seitsme aasta vanust teksti üle lugedes). 1997 793-796. R: Ivar Ivask in Estonian and World Poetry 872
1528. 1528 Talvet, Jüri. Maailmakirjandust selitamas: Ivar Ivask ja "Books Abroad"/"World Literature Today". 1988 531-539
1529. 1529 Talvet, Jüri. Nobeli laureaat Camilo José Cela. 1991 127-128
1530. 1530 Talvet, Jüri. Octavio Pazi Nobeli auhinna puhul. 1991 445-447
1531. 1531 Talvet, Jüri. WLT: kevad 1989. 1990 381-384
1532. 1532 Talvet, Jüri. WLT: kevad 1990. 1991 318-319
1533. 1533 Talvet, Jüri. WLT: suvi 1989. 1990 509-512
1534. 1534 Talvet, Jüri. WLT: sügis 1988. 1989 510-512
1535. 1535 Talvet, Jüri. WLT: sügis 1988. 1989 574-576
1536. 1536 Talvet, Jüri. WLT: sügis 1989. 1991 61-64
1537. 1537 Talvet, Jüri. WLT: talv 1989. 1990 254-256
1538. 1538 Talvet, Jüri. WLT: talv 1990. 1991 255-256
1539. 1539 Talvet, Jüri. WLT: talv ja kevad 1988 (Järg). 1988 757-760
1540. 1540 Talvet, Jüri. WLT: talv ja kevad 1988. 1988 699-701
1541. 1541 Talvet, Jüri. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 170-173
1542. 1542 Tannberg, Tõnu [komment.]. "Komitee peab tarvilikuks see ajaleht viivitamatult sulgeda....". 1996 611-618. R: "The Committee Resolves to Close down the Newspaper Immediately...." 648
1543. 1543 Tarik, Elle. Õienduseks. [KK 1995, nr 11.]. 1996 143
1544. 1544 Tarkka, Pekka. Saarikoski Eestis. 1997 515-518. R: Saarikoski in Estonia 576
1545. 1545 Tarvas, Mari . Ivar Ivask ja Heimito von Doderer. 1997 831-835
1546. 1546 Tarvas, Mari [tõlk. ja komment.]. Ivar Ivask Heimito von Dodererile. 1997 836-840
1547. 1547 Tavel, Lehte. "Noor-Eesti" kirjastustegevuse algusest. 1991 588-598
1548. 1548 Tavel, Lehte. Essee: vabadus ja piirid. 1989 595-603
1549. 1549 Tavel, Lehte. Essee: vabadus ja piirid. 1989 660-671
1550. 1550 Tavel, Lehte. Lehekülgi Hugo Raudsepa käsikirjalisest pärandist. 1990 300-301
1551. 1551 Tavel, Lehte. Mis oli, mis on, millega süda rahule jääb? [A. Eelmäe 60.]. 1991 627-628
1552. 1552 Tavel, Lehte. Pilk kõverpeegli taha. (H. Peep, Hajamõtteid huumorist.). 1993 314-315
1553. 1553 Tavel, Lehte; Undusk, Jaan. Mitmekülgse mehe juubeliks. [E. Teder 60.]. 1988 371-372
1554. 1554 Teder, Eerik. A. H. Tammsaare ja F. Dostojevski. 1997 459-469. R: A. H. Tammsaare and F. Dostoyevsky 504
1555. 1555 Teder, Eerik. Aino Kaasineni meenutades. 1997 206-207
1556. 1556 Teder, Eerik. Alfred Kiviste 100. 1990 188-189
1557. 1557 Teder, Eerik. Alma Tederit meenutades. 1991 58
1558. 1558 Teder, Eerik. Bibliofiilide II konverents. 1990 380
1559. 1559 Teder, Eerik. Eestis on ka Igor Severjanini auhind. 1997 287
1560. 1560 Teder, Eerik. Enn Vaigurit meenutades. 1988 754
1561. 1561 Teder, Eerik. Gustav Suitsu kolm kirja Georg Brandesele. 1992 162-170
1562. 1562 Teder, Eerik. Ilmar Talve - kirjanik. [I. Talve 70.]. 1989 48-50
1563. 1563 Teder, Eerik. Kaarup ja kirjandus. 1993 759
1564. 1564 Teder, Eerik. Kavastu-Tartu-Saltsjö-Boo. Arvo Mäe elust ja loomingust. [A. Mägi 75.]. 1988 367-371
1565. 1565 Teder, Eerik. Kes on salapärane eesti kirjanik, nõukogude korra õel vanelane nr 105?. 1995 340
1566. 1566 Teder, Eerik. Leonid Tretti meenutades. 1990 572
1567. 1567 Teder, Eerik. Luuletaja ja kultuuritegelase Elmar Pettai juubel. [E. Pettai 80.]. 1992 745
1568. 1568 Teder, Eerik. Madis Küla-Nurmik laste- ja koolikirjanduse väljaandjana. 1990 618-622
1569. 1569 Teder, Eerik. Magda Pihlat meenutades. 1989 703
1570. 1570 Teder, Eerik. Mõtisklusi meie esimese lastekirjanduse leksikoni ilmumise puhul. (A. Jaaksoo, Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses.) . 1988 54-56
1571. 1571 Teder, Eerik. Oskar Kuningat meenutades. [Nekroloog.]. 1997 277-279
1572. 1572 Teder, Eerik. Paeluv mälestusteraamat. (E. Niinivaara, Ikka paistab seesama päike. Elu mu noorusaja Eestis ja Soomes.). 1995 59-61
1573. 1573 Teder, Eerik. Peeter Lindsaarest ja tema loomingust. 1991 188-190
1574. 1574 Teder, Eerik. Püsiva väärtusega teatmeteos. (U. T. Künnapas, Linguistics, history of literature, theatre 1944-1988. Folia bibliographica.). 1991 440
1575. 1575 Teder, Eerik. Romaan ühe Võrumaa nooruki igatsustest ja unistustest. (B. Kangro, Kipitai.). 1992 633-634
1576. 1576 Teder, Eerik. Sisutihe raamatupäev. 1994 57
1577. 1577 Teder, Eerik. Viljandi raamatupäevad. 1992 122-123
1578. 1578 Teder, Eerik. Väärtuslik koguteos meile olulisest, kuid seni vähetuntud ülikoolist. (Balti Ülikool Saksamaal 1945-1949. Baltic University in Germany 1945-1949. Toim. E. Järvesoo.).. 1993 242-244
1579. 1579 Tedre, Ülo. K. A. Hindrey kogutud teostest ja viimasest romaanist. (K. A. Hindrey, Aovalged aknad. Romaan. Kogutud teosed. I köide.). 1996 197-200
1580. 1580 Tedre, Ülo. Kultuurilooliselt väärtuslik raamat. (H. Salu, Sembardia. Noorpõlve- ja reisimeenutusi.). 1997 635-636
1581. 1581 Tedre, Ülo. Mälestusi Arkaadia teelt. (J. Lattik, Viljandi kirikumõis kõneleb.). 1994 697-698
1582. 1582 Tedre, Ülo. Mõnus raamat vanadest aegadest. (H. Jõgisalu, L. Tihkan, Lugusid vanalt Läänemaalt.). 1991 55-56
1583. 1583 Tedre, Ülo. Neile, kes armastavad jutustusi isamaa sündinud asjust. (A. Mägi, Risti riik. Uued isandad. Karvikute kroonika.). 1993 630-631
1584. 1584 Tedre, Ülo. Ott Ojamaa. 11. II 1926-25. XI 1996. 1997 135-136
1585. 1585 Tedre, Ülo. Päevateema on raha. 1993 237-238
1586. 1586 Tedre, Ülo. Rein Sepp. 23. IV 1921-25. I 1995. 1995 284-285
1587. 1587 Tedre, Ülo. Tõsise eesti mehe mälestused. (J. Kõpp, Mälestuste radadel I-IV.). 1992 60-61
1588. 1588 Tedre, Ülo. Ühe minevikumehe taassünd. (J. Luiga, Mäss ja meelehaigus. Eesti mõttelugu 1; J. Luiga, Hingejõu ilmed. Eesti mõttelugu 6.). 1997 854-857
1589. 1589 Tedre, Ülo. Ühe mälestusraamatu puhul. (A. Adson, Lahkumine. Ülestähendused viimasest aastakümnest.). 1995 779-781
1590. 1590 Tering, Arvo. René Descartes'i ideede jõudmisest Eesti- ja Liivimaale XVII sajandil ja XVIII sajandi algul. 1996 179-188. R: Die Verbreitung der cartesianischen Ideen im 17. und zu Beginn des 18. Jahrhundert in Est- und Livland 216
1591. 1591 Tiik, Leo. Faktikommentaare H. Sergo romaanile "Näkimadalad" I-III. 1988 740-742
1592. 1592 Toim1. Toimetus vabandab... [Õ. Kepp, Liidia Tuulse 80.]. 1991 320
1593. 1593 Tonts, Ülo . Pedro Krusten iseenesest ja kirjandusest. 1992 475-476
1594. 1594 Tonts, Ülo . Tagasivaateid äsjasesse olevikku. (P. Lias, Sulailmast uutmiseni.). 1990 698-700
1595. 1595 Tonts, Ülo . Teateid Eikellegi maalt ja teisi jutte. (I. Jaks, Eikellegi maal. Ülestähendusi Siimonist; I. Jaks, Augeiase tallid. Keldrist pööningule.). 1992 182-184
1596. 1596 Tonts, Ülo . Teater eelkõige saali poolt. (M. Unt, Kuradid ja kuningad. Teatri- ja filmikirjutisi aastaist 1965-1980.). 1990 369
1597. 1597 Tonts, Ülo . Veel midagi inimesest. (Ü. Mattheus, Kuma.). 1989 634-635
1598. 1598 Tonts, Ülo . Väliseesti kirjanduse koolitoad ja reservid: vestekirjanik Ilmar Talve. (I. Talve, See oli sel ajal kui... Vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945-1954.). 1991 501
1599. 1599 Tonts, Ülo [komment.]. Johannes Semper viiekümnendatel. 1989 34-43
1600. 1600 Tonts, Ülo [komment.]. Juhan Smuul kirjanduse parteilisest juhtimisest. 1988 558-560
1601. 1601 Tonts, Ülo [komment.]. Nigol Andreseni seletused. 1989 677-690
1602. 1602 Tonts, Ülo. Ain Kalmus ja Evald Mänd. Ühe lahenduseta, kuid viljaka dilemma äärjooni. 1997 674-682. R: Ain Kalmus and Evald Mänd: Outlines of an Unsolved but Fruitful Dilemma 720
1603. 1603 Tonts, Ülo. Austatud juubilar Heino Puhvel!. 1996 637-639
1604. 1604 Tonts, Ülo. Avameelselt abielust. (T. Vint, Kojamehe naine.). 1996 265-266
1605. 1605 Tonts, Ülo. Dramaturg Kruusvall - avatud ja salapärane. (J. Kruusvall, Vaikuse vallamaja. Juba täna, juba homme.). 1990 179-180
1606. 1606 Tonts, Ülo. Eesti kirjanduse uurija enesetundest ja muustki. ("Eesti kirjandusuurimise elu ja olu".). 1988 129-132
1607. 1607 Tonts, Ülo. Hardo Tomera ja teised. (A. Lõhmus, Mäest alla ja üle jõe.). 1989 52-53
1608. 1608 Tonts, Ülo. Ilmar Talve "Maapagu": romaan ja retseptsioon. 1991 96-102
1609. 1609 Tonts, Ülo. Inimese põgenemisruum. (K. Kangur, Põgenemisruum.) . 1988 565-566
1610. 1610 Tonts, Ülo. Juhan Peegli kodukohaproosast. 1994 279-281
1611. 1611 Tonts, Ülo. Kaks habrast juttu. (J. Peegel, Aegade jäljed.). 1992 377-378
1612. 1612 Tonts, Ülo. Kaks saarlast. (A. Vinkel, August Mälk.). 1997 637-639
1613. 1613 Tonts, Ülo. Kaljo Kanguri lahkumisel. 25. X 1925-15. I 1989. 1989 317-318
1614. 1614 Tonts, Ülo. Kalju Kanguri viimane tervitus. (K. Kangur, Sõna sees olek. Värsse 1946-1986.). 1994 564-565
1615. 1615 Tonts, Ülo. Kas rahvuskultuuri kadumine on loodusseadus?. 1995 635-636
1616. 1616 Tonts, Ülo. Kes kõndis(id) kaugelviibija käekõrval? Ühe pealkirja lugu ja tähendus. 1997 293-297. R: Who Walked Side by Side with the One Who Is Far Away? 360
1617. 1617 Tonts, Ülo. Kirjandus on kirjandusloo peategelane. (K. Laitinen. Soome kirjanduse ajalugu. Soome rahvaluule: S. Apo. Soome rootsikeelne rahvaluule: G. Herranen. Tõlkinud P. Saluri ja R. Mirov, värsid tõlkinud J. Kaplinski ja J. Sang.). 1995 567-571
1618. 1618 Tonts, Ülo. Klassik või baptist? Meeldetuletusi "Lea " puhul. 1992 90-96
1619. 1619 Tonts, Ülo. Kultuurilugu ja ajalugu. (Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944. Koost. S. Issakov ja H. Palamets.). 1993 688-691
1620. 1620 Tonts, Ülo. Kõrvuti ajas ja kirjanduses. [V. Ilus 60. E. Maasik 60.]. 1989 747-748
1621. 1621 Tonts, Ülo. Mõttelooline Ristikivi. (K. Ristikivi, Viimne vabadus. Koost. J. Kronberg.). 1996 620-622
1622. 1622 Tonts, Ülo. Näitekirjandus uuenevas ja stagneeruvas ühiskonnas. Kirjanduslooline konspekt 1954-1985. 1988 222-231
1623. 1623 Tonts, Ülo. Pagulane pagulusest. Ühest ainealast Pedro Krusteni loomingus. 1993 477-484
1624. 1624 Tonts, Ülo. Patused ja pühakud. (P. Lias, Eesti kirjandus. Õpik XII klassile.). 1997 483-488
1625. 1625 Tonts, Ülo. Romaan ja memuaar. (J. Kross, Mesmeri ring. Romaniseeritud memuaarid nagu kõik memuaarid ja peaaegu iga romaan.). 1996 413-415
1626. 1626 Tonts, Ülo. Traditsiooni jätkumine ja uuenemine. (E. Nirk, Siin maa peal.). 1994 631-632
1627. 1627 Tonts, Ülo. Vabanemine huumori läbi. (I. Talve, Juhansoni reisid.). 1995 415-416
1628. 1628 Tonts, Ülo. Võimaluste puudumine ja veel üks võimalus. (A. Mägi, Kolmas võimalus.). 1996 844-845
1629. 1629 Tonts, Ülo. Õpetaja lahkumisel. In memoriam Karl Taev . 1993 58-59
1630. 1630 Toomet, Tiia. Väike raamat suurest maailmast. (M. Saat, MINA ISE.). 1989 313
1631. 1631 Toomla, Jaan. Erni Hiir 29. III 1900-27. X 1989. 1990 118-119
1632. 1632 Toomla, Jaan. Maria Kulišova 19. VI 1903–15. IV 1993. 1993 576
1633. 1633 Toona, Elin. Kas looming või leib?. 1993 174
1634. 1634 Torop, Peeter. Tartu koolkond kui koolkond. 1994 579-591
1635. 1635 Toulouze, Eva. Soome-ugri väikerahvaste kirjandused ärkamas. 1992 509-512
1636. 1636 Treier, Elem. Selma Lagerlöfi kirjad Eestisse. 1992 448
1637. 1637 Trubon, Terje. Ida peegeldusi Jaan Kaplinski luules. 1991 272-282
1638. 1638 Tungal, Leelo. Eesti elav luulelugu. 1994 38-39
1639. 1639 Turkin, Adolf. Komi teadlane ja kirjanik Kallistrat Žakov (1866-1926). 1991 743-752
1640. 1640 Turkin, Adolf. Soome-ugri kirjanike kolmas kohtumine. 1994 61-62
1641. 1641 Tuulik, Jüri. Peegel. [J. Peegel 75.]. 1994 257-258
1642. 1642 Tuulik, Ülo. Kuritöö ja karistus. 1994 689-692
1643. 1643 Tuulik, Ülo. Mälestades Albert Uustulndi. (6. XI 1925-9. VIII 1997). 1997 783-784
1644. 1644 Täiend1. Täienduseks. [KK nr 9, lk 550-556.] . 1991 640
1645. 1645 Tõnisson, Evald. Henriku kroonika uuest lätikeelsest väljaandest. (Indri?a hronika. ?. Feldh?na tulkojums. ?. Mugur?vi?a priek?v?rds un komment?ri.) . 1994 566-571
1646. 1646 Tõnisson, Urmas. Konarusi ja lisandusi. (Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Koost. Anne Valmas ja Vallo Kelder.). 1993 49-51
1647. 1647 Tüür, Kadri. Kirjandusökoloogia võimalikkusest. 1997 628-629
1648. 1648 Uibopuu, Valev. Jah, kes on autor?. 1989 698
1649. 1649 Uibopuu, Valev. Kirjandusarvustuse sagedusest ja selle mõjust raamatumüügile Rootsis. 1996 259-261. R: The Frequency of Literary Criticism and Its Effect on the Sales of Books in Sweden 288
1650. 1650 Uibopuu, Valev. Kuidas raamatud on tehtud ehk Arvo Mägi õppinud kirjanikuna. [A. Mägi 80.]. 1993 679-681
1651. 1651 Uibopuu, Valev. Luuleline elulähedus ehk Raimond Kolka mälestades. 1993 113-115
1652. 1652 Uibopuu, Valev. Raimond Kolga monograafiat lugedes. (O. Kruus, Kirjanik Raimond Kolk. Elukäik ja looming.). 1995 837-840
1653. 1653 Uibopuu, Valev. Saja-aastane Rootsi Kirjanike Liit ja selle eesti seoseid. 1995 253-265
1654. 1654 Undusk, Jaan . Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. 1995 746-756
1655. 1655 Undusk, Jaan [komment.]. Ilmar Talve oma romaanist "Maapagu". 1994 178-179
1656. 1656 Undusk, Jaan [komment.]. Saksa professorid Tartus maad kuulamas. Lisandusi artiklile "Josef Nadler ja Gustav Suits. Eakaaslaste kohtumine". 1997 189-195. R: Deutsche Professoren auf Erkundung in Tartu 216
1657. 1657 Undusk, Jaan. Baltisaksa kirjandus katuse alla. (M. Redlich, Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie.). 1992 308-310
1658. 1658 Undusk, Jaan. Felix Oinase parerga et paralipomena. (F. J. Oinas, Vargamäe tõde ja õigus.). 1989 53-55
1659. 1659 Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. 1995 577-587
1660. 1660 Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. 1995 669-679
1661. 1661 Undusk, Jaan. Josef Nadler ja Gustav Suits. Eakaaslaste kohtumine. 1995 170-184
1662. 1662 Undusk, Jaan. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel-Jakobson-Hurt. 1997 721-734
1663. 1663 Undusk, Jaan. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel-Jakobson-Hurt. 1997 797-811. R: Drei Möglichkeiten die Geschichte der Esten niederzuschreiben. Merkel-Jakobson-Hurt 872
1664. 1664 Undusk, Jaan. Melanhoolne Luts: lõppmäng Tuglase ja Visnapuuga. 1988 18-30
1665. 1665 Undusk, Jaan. Mis oli "Ehstnische litterarische Gesellschaft"?. 1989 365-368
1666. 1666 Undusk, Jaan. Nende ja meie Austria. (Weder – Noch. Tangenten zu den finnisch-österreichischen Kulturbeziehungen. Hrsg. von G. Gimpl.). 1988 374-379
1667. 1667 Undusk, Jaan. Neologismid ja vaikus. Karin Saarseni luulest. 1990 257-267
1668. 1668 Undusk, Jaan. Paradiislik keel: jalutuskäik Hamanni ja Goethega. 1994 385-392
1669. 1669 Undusk, Jaan. Paradiislik keel: jalutuskäik Hamanni ja Goethega. 1994 453-459
1670. 1670 Undusk, Jaan. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. 1992 583-594
1671. 1671 Undusk, Jaan. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. 1992 645-656
1672. 1672 Undusk, Jaan. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. 1992 709-725
1673. 1673 Undusk, Jaan. Tammsaare, Baudelaire ja De Quincey. "Tõe ja õiguse" esimese osa motost. 1991 491-495
1674. 1674 Undusk, Jaan. Traktaat ja manifest. Bahtin avangardismi rõngas. 1988 705-715
1675. 1675 Undusk, Jaan. Tsiteerimise kunstist. Lisandusi Läti Henriku ja Vulgata suhetele. 1990 136-146
1676. 1676 Undusk, Jaan. Tsiteerimise kunstist. Lisandusi Läti Henriku ja Vulgata suhetele. 1990 69-78
1677. 1677 Undusk, Jaan. Täituv ja täitmata tühjus. (E. Nirk, Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu.). 1992 305-308
1678. 1678 Undusk, Jaan. Uuemat kirjandusteadust Saksast (2). (G. v. Wilpert, Die deutsche Gespenstergeschichte. Motiv-Form-Entwicklung.). 1996 53-55
1679. 1679 Undusk, Jaan. Uuemat kirjandusteadust Saksast (3). (J. Hawthorn, Grundbegriffe moderner Literaturtheorie. Ein Handbuch. Übersetzt von Waltraud Kolb.). 1996 267-269
1680. 1680 Undusk, Jaan. Uuemat kirjandusteadust Saksast (4): Böhlau esitleb Austriat. (M. G. Hall, G. Renner, Handbuch der Nachlässe und Sammlungen österreichischer Autoren.). 1996 561-564
1681. 1681 Undusk, Jaan. Uuemat kirjandusteadust Saksast (5). (Predigten der Barockzeit. Texte und Kommentar.). 1996 848-852
1682. 1682 Undusk, Jaan. Uuemat kirjandusteadust Saksast (I). (Moderne Literatur in Grundbegriffen. Herausgegeben von Dieter Borchmeyer und Viktor Žmegač.). 1995 571-574
1683. 1683 Undusk, Rein. Kriitika poeetilisest aspektist. ("Traditsioon ja pluralism"). 1996 657-660. R: On the Poetical Aspects of Criticism 720
1684. 1684 Undusk, Rein. Ühest uuest kirjandusteaduslikust õpperaamatust. (M. Ihonen, Sissejuhatus kirjandusteooriasse.). 1997 352-355
1685. 1685 Unt, Mati. Mõttetu, aga ilus asi. (Anton Hansen Tammsaare-Voldemar Panso "Inimene ja jumal" 1962. Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest.). 1989 381
1686. 1686 Unt, Mati. Nõmmel eksiilis. (E. Tuglas, Elukiri. 1952-1958.) . 1993 753
1687. 1687 Utt, Olaf. Luise Vaherile mõeldes. (3. IX 1912-14. II 1992.). 1992 312-313
1688. 1688 Uus, Sulev. Koolmeister Juhan Peegel. 1994 273-279
1689. 1689 Uustalu, Linda. Aeg antud elada. (U. Mikelsaar, H. Mikelsaar, Armas aeg.). 1988 750-751
1690. 1690 Vaba, Lembit. "Līvli" ilmub jälle. 1993 252-254
1691. 1691 Vaher, Luise. Ajast maas. (A. Üprus, Koopainimesed.). 1991 569-570
1692. 1692 Vaher, Luise. Herman Sergot meenutades. 1990 61
1693. 1693 Vaher, Luise. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 105-106
1694. 1694 Vaher, Vaapo. Ardi Liives. 31.VIII 1929–9.XII 1992. 1993 188-189
1695. 1695 Vahing, Vaino. Mõtles ta kindlasti ette. (H. Runnel, Isamaavajadus; H. Runnel, Kiikajon ja kaalepuu; H. Runnel, Oli kevad, oli suvi.). 1992 692-699
1696. 1696 Vahing, Vaino. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 486
1697. 1697 Vahtre, Lauri. Mees, kes ei mahtunud kahe kivi vahele. (E. Nirk, Tabelinus.). 1991 312-313
1698. 1698 Vahtre, Sulev. Chilian Rauscherti elutee ja elutöö. 1995 103-110
1699. 1699 Vahtre, Sulev. Chilian Rauscherti elutee ja elutöö. 1995 29-40
1700. 1700 Vaiksoo, Jaanus. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid. 1994 460-475
1701. 1701 Vaiksoo, Jaanus. Lugeja ja lugemismudelid. 1994 164-173
1702. 1702 Valgemäe, Mardi. "Kollase kassi" metamorfoos. 1995 757-762
1703. 1703 Valmas, Anne. 40 aastaga 400 raamatut. Eesti Kirjanike Kooperatiiv. 1991 547-556
1704. 1704 Valmas, Anne. Arved Viirlaid 70. 1992 242
1705. 1705 Valmas, Anne. Edukas ja kõmuline "Orto". 1993 548-560
1706. 1706 Valmas, Anne. H. Visnapuu auhinnast ja teistest väliseesti tunnustusavaldustest. 1992 383-384
1707. 1707 Valmas, Anne. Mees, kelle elutöö jääb püsima aastasadadeks. Endel Annus 80. 1995 142-144
1708. 1708 Valmas, Anne. STE-st "Eesti Päevaleheni". 1993 108-110
1709. 1709 Valmas, Anne. Väliseesti kirjandusest Eesti TA Raamatukogus. 1991 507-508
1710. 1710 Valton, Arvo. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 487
1711. 1711 Vanapa, Andres. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 293-295
1712. 1712 Vanapa, Andres. [Vastus ringküsitlusele.]. 1992 487
1713. 1713 Varpio, Yrjö. Kirjandusteadus uuenemas? Soome kirjandusteaduse sotsiaalsetest rollidest 1990-ndate aastate alguses. 1991 485-488
1714. 1714 Veidemann, Rein. Eesti kirjandusuurimise status praesens ja strateegia. ("Eesti kirjandusuurimise elu ja olu".) . 1988 1-6
1715. 1715 Veidemann, Rein. Esseisti kiituseks. Fanny de Siversi tähtpäeva puhul. 1995 715
1716. 1716 Veidemann, Rein. Hüvastijätt Valmar Adamsiga. (30. I 1899–15. III 1993). 1993 381
1717. 1717 Veidemann, Rein. Jakob Hurt ja Hando Runnel. 1996 118-119
1718. 1718 Veidemann, Rein. Jumalaga, ainsus! (Postmodernismi väljakutse eesti kirjandusele ja kriitikale). 1995 1-8
1719. 1719 Veidemann, Rein. Jumalaga, ainsus! (Postmodernismi väljakutse eesti kirjandusele ja kriitikale). 1995 77-83
1720. 1720 Veidemann, Rein. Karje. Essee Paul-Eerik Rummo luulest. 1988 513-520
1721. 1721 Veidemann, Rein. Kirjandus kui sõnum. 1997 1-5. R: Literature as a Message 72
1722. 1722 Veidemann, Rein. Kriitika internatsionaalsusest. 1997 289-292. R: On the Intentional Character of Criticism 360
1723. 1723 Veidemann, Rein. Kriitika kui kontekst. 1997 585-591. R: Criticism as Context 648
1724. 1724 Veidemann, Rein. Uus Eesti - uus kirjandus?. 1995 793-796
1725. 1725 Velsker, Mart. Enne ja nüüd II. Kirjandusajalugu. 1996 789-790
1726. 1726 Velsker, Mart. Peeti meeles Gustav Suitsu. 1994 190-191
1727. 1727 Velsker, Mart. Tartus kõneldi arbujaist. 1995 285-287
1728. 1728 Vene, Ilmar. Ajaloolisest belletristikast. 1992 544-547
1729. 1729 Vene, Ilmar. Apuleiuse "Metamorfoosid" ja romaanižanri muundumised. 1994 705-712
1730. 1730 Vene, Ilmar. Irooniast. 1992 705-708
1731. 1731 Vene, Ilmar. Rein Sepa püramiid. 1994 32-34
1732. 1732 Vene, Ilmar. Sõna püsivusest. 1993 623-625
1733. 1733 Vene, Ilmar. Tuuletuba ilmarattal. (J. Tamm, 1+1; P. Novod, Tuuletuba; T. Kallas, Teed ja kaevud; H. Laks, Ilmaratas.). 1992 498-503
1734. 1734 Vene, Ilmar. Vergilius eesti keeles. 1993 517-522
1735. 1735 Verschik, Anna. "Ajaloo ilu" ja juudid. (V. Luik, Ajaloo ilu.). 1992 301-302
1736. 1736 Vetemaa, Enn. Kaval-Antsude õnnitlus Vanapaganale. [A. Vanapa 60.]. 1994 239-241
1737. 1737 Viik, Kalle. Eesti Kirjanduse Selts 1994. aastal. 1995 720
1738. 1738 Viires, Ants. Mälestusraamat Soome sõpradest. (P. Virtaranta, Suomeen suostuneita. Kielimiehiä ja kulttuuripersoonia. Toimittanut J. Yli-Paavola.). 1996 205-208
1739. 1739 Viires, Ants. Väike külaelu käsiraamat. (A. Mägi, Endisaja elu-olu. Kuidas elati Põhja-Tartumaal 1920-40.). 1994 508-509
1740. 1740 Viires, Piret. "Collegium litterarum". 1992 317-318
1741. 1741 Viires, Piret. I am crazy. (Kassett '88: T. Trubetsky, Pogo; R. Ringvee, Linnud mustmühisevast majast; M. Väljataga, Teine keel; K. M. Sinijärv, Kolmring.). 1990 56-58
1742. 1742 Viires, Piret. Peegli taga. (A. Hansen, Kalade kuninga maa. Luulet 1981-1986.). 1988 748-749
1743. 1743 Viires, Piret. Ratsionaalne romantik. (R. Susi, Neli lugu.). 1990 635-636
1744. 1744 Viires, Piret. Traditsioon ja pluralism 1. Seminar uuenevast kriitikast. 1996 644-645
1745. 1745 Viires, Piret. Traditsioon ja pluralism 2. Kirjandusajalugu. 1996 716-718
1746. 1746 Viires, Piret. Tulest ja muust. (A. Pervik, Tulesõitjad.). 1989 245-246
1747. 1747 Viires, Piret. Tumedad jõud. (T. Teder, Tumedad jutud.). 1991 568-569
1748. 1748 Viires, Piret. Ääremärkusi eesti nooremale luulele. 1991 705-712
1749. 1749 Viirlaid, Arved. Hilinenud juubelijutt. Prof. Martin Puhvel 60-aastane. 1994 183-184
1750. 1750 Viitol, Livia. Eitusest tasakaaluni. (L. Kurvits, Meie ühine vend Armastus.). 1993 47-48
1751. 1751 Viitol, Livia. Kirjad ajaloole. (Kaksteist eesti kirja.). 1995 708-710
1752. 1752 Viitol, Livia. Linda Viiding 90. 1996 784-785
1753. 1753 Viitol, Livia. Meest sõnast, härga sarvest. (T. Raudam, Muusika kuum sai.). 1997 494-495
1754. 1754 Viitol, Livia. Nii noor, nii contra! (Contra, Ohoh!). 1995 835-836
1755. 1755 Viitol, Livia. Poeet ja igavik. (I. Hirv, Kuu vari.). 1994 186-187
1756. 1756 Viitol, Livia. Sirje Kiini süvenemised. (S. Kiin, Hirme ja arme.). 1995 132-135
1757. 1757 Viitol, Livia. Sisenemine barokk-kultuuri. (J. Talvet, Hispaania vaim. Eesti mõttelugu 4.). 1996 415-418
1758. 1758 Viitol, Livia. Uus aeg - uus luule? Mõttearendusi ja muljeid eesti nooremast luulest 1992. 1993 673-678
1759. 1759 Viitol, Livia. Vana laulu vastsin rõõvin. (N. Baturin, Sinivald.). 1991 694-695
1760. 1760 Viitol, Livia. Õnnemängija Vint. (T. Vint, Naisepiinaja õnnenatukene.). 1996 777-778
1761. 1761 Villandi, Valeeria. Asta Hameri. 2. XII 1922-18. VII 1995. 1995 841-842
1762. 1762 Villandi, Valeeria. Elu ja lood. [H. Mänd, Roheline hääl; E. Park, Tolm ja tuul; H. Pukk, Suvest suveni (Eesti Raamat); H. Pukk, Suvest suveni (Kupar); E. Raud, Siniste kaantega klade.]. 1995 196-199
1763. 1763 Villandi, Valeeria. Lööb lahti silmapiiri. Helvi Jürisson 60. 1988 630-631
1764. 1764 Villandi, Valeeria. Mälestuste teedel. (H. Mänd, Surnute mäss. S. Airik-Priuhka, Vanaisa hingeke.). 1993 376-378
1765. 1765 Villandi, Valeeria. Osvald Tooming. 26. I 1914-06. VI 1992. 1992 749-750
1766. 1766 Vinkel, Aarne. A. Mälgu loomingu elufilosoofiline episood. ("Jumala tuultes", "Tee kaevule" I-II.). 1992 1-12
1767. 1767 Vinkel, Aarne. August Mälgu humanism. 1991 148-153
1768. 1768 Vinkel, Aarne. Herbert Salu - manalamees. 1989 62
1769. 1769 Vinkel, Aarne. Juhan Liivi loomingu tekstoloogiline saatus. 1993 523-529
1770. 1770 Vinkel, Aarne. Jumalaga meri! – teekond on lõppenud. [A. Mälk. Nekroloog.]. 1988 178-180
1771. 1771 Vinkel, Aarne. Kirjandusteaduse bibliograafilistest muredest. 1994 429-430
1772. 1772 Vinkel, Aarne. Kirjanikutöö turbamullal. 1988 540-548
1773. 1773 Vinkel, Aarne. Kirjanikutöö turbamullal. 1988 601-609
1774. 1774 Vinkel, Aarne. Kodukandi teema kolmas läbikirjutamine. 1993 98-107
1775. 1775 Vinkel, Aarne. M. Körberi laululooming oma aja muusikakultuuri arengu taustal. 1993 429-430
1776. 1776 Vinkel, Aarne. Martin Körber - 175. 1992 468-471
1777. 1777 Vinkel, Aarne. Väitekiri gruusia-eesti kirjandussuhete alalt. [M. Miresašvili.]. 1988 316
1778. 1778 Vint, Toomas. [Vastus ringküsitlusele.]. 1989 363-364
1779. 1779 Visnap, Margot. Kas taasleitud kriitik? (M. Valgemäe, Ikka teatrist mõeldes.). 1991 180-182
1780. 1780 Vääri, Eduard. Intervjuuteos Valev Uibopuust. (P. Virtaranta, Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga.). 1992 636-637
1781. 1781 Zetterberg, Seppo. Eesti rahvusriigi sünd. (M. Graf, Eesti rahvusriik. Ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini.). 1994 572
1782. 1782 Zetterberg, Seppo. Jaan Krossiga Jüri Vilmsi mõjuväljas. 1995 73-76
1783. 1783 Zsilka, Tibor. Modernism ja postmodernism. 1992 577-582
1784. 1784 [Aronovich, Maret] . Intervjuu Ilmar Külvetiga. 1990 680-684
1785. 1785 [Haug, Toomas]. Tõiv Kivikas oma isast. 1993 684-685
1786. 1786 [Lias, Pärt]. Korrespondentsintervjuu Aimée Beekmaniga. 1993 233-235
1787. 1787 [Lias, Pärt]. Korrespondentsintervjuu Arvo Mägiga. 1993 361
1788. 1788 [Lias, Pärt]. Mitme kirjanduse tundja. Neli küsimust Naftoli Basselile. 1992 480-481
1789. 1789 [Lias, Pärt]. Põhjamaade kirjanduste vastupandamatu võlu. Usutelu Arnold Raveliga. 1995 548-549
1790. 1790 [Meri, Mart]. "Inimene on tegelikult kole noor veel...". Usutlus Debora Vaarandiga. [D. Vaarandi 80.]. 1996 687-691
1791. 1791 [Ploom, Ülar]. Intervjuu Danilo Ghenoga. 1994 302
1792. 1792 [Tasa, Toivo]. Intervjuu akadeemik Juhan Kahkiga. ("Eesti kirjandusuurimise elu ja olu".). 1988 257-259
1793. 1793 [Tasa, Toivo]. Korrespondentsintervjuu Vladimir Beekmaniga. 1989 482-486
1794. 1794 [Uibo, U.]. Maailmast, Maarjamaast, "Maarjamaast". Intervjuu Vello Saloga. 1989 26-30
1795. 1795 [Väljataga, Märt]. Kõigest eimidagi. Intervjuu Jaan Kaplinskiga. 1991 39-41
1796. 1796 Õispuu, Jaan. Ühe rahvakillu lugu. (J. Hedman, L. Åhlander, Gammalsvenskby. Historien om svenskarna i Ukraina.). 1994 699-701
1797. 1797 Õnnepalu, Tõnu. Aeg ja igavus – paar ülestähendust. (T. Raudam, Igavene linn.). 1988 693-694
1798. 1798 Õnnepalu, Tõnu. Küll mind korbid koristavad. (H. Krull, Pihlakate meri.). 1988 563-565
1799. 1799 Ürt, Julius. Ilm hall, tuju soe. (O. Arder, Tasakaalukeeled.). 1989 244-245
1800. 1800 Ürt, Julius. Kas kuristiku serval? Lendutõusu eel?. 1991 420-426
1801. 1801 Ürt, Julius. Kuidas müüa luuletusi. (A. Suuman, Viru viirus; Sass Suuman, Maniakk puuris.). 1994 242-243
1802. 1802 Ürt, Julius. Olemise horisondid. (A. Langemets, Üleminekud.). 1988 246-247
1803. 1803 Ürt, Julius. Pilguheit Ameerika Ühendriikide luuleilma. 1988 383-384

4. Folkloristika

1804. 1804 Alvre, Paul. Tähelepanekuid ladinakeelse "Kalevala" kohta. (Kalevala Latina. Carmen epicum nationis Finnorum in perpetuam memoriam anniversari centesimi quinquagesimi transtulit Tuomo Pekkanen.). 1989 506-509
1805. 1805 Alvre, Paul. Veel rahvalaulude keele muutuvusest. 1994 25-31
1806. 1806 Arukask, Madis. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis. 1997 431
1807. 1807 Eelsalu, Heino. Koit ja Hämarik ning tanabata-õhtu. 1991 489-490
1808. 1808 Eelsalu, Heino. Linnulennuliselt Linnuteest ja astraalfolkloorist. 1993 165-170
1809. 1809 Eelsalu, Heino. Rahvaluule mõistatuslik valge põder. 1995 611-616
1810. 1810 Eelsalu, Heino. Setu müütilised laulud ja "savaga tähed". 1996 829-834. R: The Mythic Songs of the Setu Tribe and the Comets 864
1811. 1811 Eelsalu, Heino. Tähtpäevakalendri vanim kihistus kui süsteem. 1997 762-768. R: The Oldest Layer of the Festive Calendar as a System 792
1812. 1812 Eelsalu, Heino. Ürgse kuukalendri asümeetriline duaaljaotus. 1994 225-228
1813. 1813 Ertis, Eduard. "Söök, söögi, löök löögi peale". Mõnda Oudovamaa eestlaste keelepruugist ja rahvapärastest ütlemistest. 1992 553-555
1814. 1814 Ertis, Eduard. Jakob Hurda korrespondent Joosep Tamm. 1990 88-89
1815. 1815 H. N.. Kandidaadist doktoriks. [P. Kippar.]. 1992 751
1816. 1816 Hagu, Paul. Eestlaste folkloristika suur tamm. [E. Laugaste 80.]. 1989 311
1817. 1817 Hagu, Paul. Setu lauluema Miku Ode meenutuseks. 1990 216-222
1818. 1818 Hagu, Paul. Tähtpäevajuttu setu ts'urast Ivost. 1990 430-432
1819. 1819 Heapost, Leiu; Jaanits, Lembit. Karin Mark 75. 1997 208-209
1820. 1820 Hein, Ants. Jacob Stael von Holstein ja eesti regilaulude varaseimad üleskirjutused 1660-ndate aastate algusest. 1993 643-648
1821. 1821 Hiiemäe, Mall. Eks see koer käuksatab, kelle pihta kaigas käib. ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1990 584-586
1822. 1822 Hiiemäe, Mall. Kuukalendri nädal ja ajaarvamine. 1993 16-20
1823. 1823 Hiiemäe, Mall. Mare Kõiva filoloogiakandidaadiks. 1990 377-378
1824. 1824 Hiiemäe, Mall. Tähtpäevajuttu Pille Kipparist. 1995 718-719
1825. 1825 Hiiemäe, Mall. Vähetuntut veebruarikuu rahvakalendris. 1989 94-96
1826. 1826 Hiiemäe, Mall. Väitekiri loomajuttudest. [P. Kippar.]. 1991 59-60
1827. 1827 Ilomäki, Henni. Jakob Hurda Soome-suhetest. 1990 147-151
1828. 1828 Jaago, Tiiu. Hüvastijätt Eduard Laugastega. 1994 703-704
1829. 1829 Janneste, Mare. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1992 512
1830. 1830 Janneste, Mare; Oras, Janika; Korb, Anu; Salve, Kristi . ES-i rahvaluulesektsioonis. 1989 447-448
1831. 1831 Jansen, Ea. Ants Viires 70. 1988 746-747
1832. 1832 Joalaid, Marje. Tegijal juhtub mõndagi. (Vepsa vanasõnad eesti, vadja, liivi, karjala ja vene vastetega I-II. Koost. V. Mälk, A. Hussar, A. Kährik, T.-R. Viitso.) . 1994 750-755
1833. 1833 Järv, Ants. Kõrvalseisja mõttejuppe. ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1991 154-157
1834. 1834 Järv, Ants. Ühe Jakob Hurda luuletuse algupärast. 1989 430-431
1835. 1835 Kalda, Mare. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1994 189-190
1836. 1836 Kalmre, Eda. Üks jahimees läks... Ühe folkloristi juubeliks. [M. Hiiemäe 60.]. 1997 53-54
1837. 1837 Kalmre, Eda; Kõivupuu, Marju. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1993 63-64
1838. 1838 Kalmre, Eda; Tamkivi, Külli; Peebo, Kadri. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1989 127-128
1839. 1839 Kippar, Pille. Soome muinasjutud viies köites. (Suomalaiset kansansadut 5. Eläinsadut. Toim. P.-L. Rausmaa.). 1996 629-631
1840. 1840 Kippar, Pille. Täna täks ja homme täks - küll suur tükk väheneb. (Suomalaiset kansansadut 3. Sadut tyhmästä paholaisesta.). 1991 246-247
1841. 1841 Kippar, Pille; Viluoja, Eha. Rahvajutu-uurimise rahvusvahelise ühingu IX kongress. 1990 253
1842. 1842 Kirme, Kaalu. Ilmus rahvakunsti väike katekismus. (E. Vunder, Eesti rahvapärane taimornament tikandis.). 1993 122-124
1843. 1843 Kitkajeva, Lidia. Mari rahvausundiliste juttude nüüdiseksistentsist. 1988 357-362
1844. 1844 Kolk, Raimond. Mõned mälestuslikud read Oskar Looritsast. 1990 688-689
1845. 1845 Krikmann, Arvo. Härjamari, vähirasv. (Zoohübriididest ja -absurdidest paröömikas.). 1992 667-682
1846. 1846 Krikmann, Arvo. Fraseoloogilisi elemente Georg Mülleri jutlustes. 1992 144-150
1847. 1847 Krikmann, Arvo. Piibel kui ütluste allikas. 1996 289-301. R: The Bible as a Source of Sayings 360
1848. 1848 Krikmann, Arvo. Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades. 1997 232-244
1849. 1849 Krikmann, Arvo. Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades. 1997 327-343
1850. 1850 Krikmann, Arvo. Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades. 1997 384-393. R: On the Relationship of the Rhetorical, Modal, Logical and Syntactic Level in Estonian Proverbs 432
1851. 1851 Krikmann, Arvo. Seitse korda on mõõdetud - millal tuleb aeg lõigata? ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1990 705-711
1852. 1852 Krikmann, Arvo. Suure Ahela Metafoor - võti või muukraud vanasõnade semantikasse?. 1994 93-98
1853. 1853 Krikmann, Arvo. Vokaalide suhetest eesti alliteratsioonis. 1994 650-659
1854. 1854 Krikmann, Arvo. Väitekiri metshaldjatekstidest. [A. Laagus.]. 1990 572-574
1855. 1855 Kruus, Rein. Eestlased, latgalid, juudid, jaapanlased ja teised muulased Peterburis. (Ètnokul´turnye processy v Peterburge.). 1988 57-58
1856. 1856 Kruus, Rein. Leningradi etnograafide minoriteedihuvi ei rauge. (Etnografija Peterburga-Leningrada. 2.). 1989 121-122
1857. 1857 Kulmar, Tarmo. Raamat, mis tõotab palju kütkestavat. (J. Puhvel, Võrdlev mütoloogia.). 1997 857-860
1858. 1858 Kuusi, Matti. Kolmekümneaastase ühisprojekti aruanne. 1993 192
1859. 1859 Kõiva, Mare. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1988 62-63
1860. 1860 Kõiva, Mare. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1989 572-573
1861. 1861 Kõiva, Mare. Usundikonverents Pärnus ja Tartus. 1991 191
1862. 1862 Kõiva, Mare. Veel kord rahvaluulest. ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1990 451-455
1863. 1863 Kõiva, Mare; Salve, Kristi. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1990 126-127
1864. 1864 Kõiva, Mare; Vissel, Anu; Viluoja, Eha. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1988 445-446
1865. 1865 Laar, Mart. Jakob Hurt aastal 1867. 1989 392-400
1866. 1866 Lang, Valter. Põhjaeurooplaste juured. 1997 622-627
1867. 1867 Laul, Silvia. Lõunaeestlaste ja volga rahvaste ühiskultuurist. 1997 577-584. R: About the Common Culture of South Estonians and the Volgaic Peoples 648
1868. 1868 Laul, Silvia. Uurimus lätlaste muinaskultuurist ja päritolust. (E. Šnore, Agrā dzelzs laikmeta uzkalniņi Latvijas austrumu daļā.). 1995 712-714
1869. 1869 Lippus, Urve. Eestist ja muust Ameerika Folklooriühingu aastakonverentsil. 1994 126-128
1870. 1870 Lippus, Urve. Suure Karu rahvad ja nende laulud. (The Great Bear. A Thematic Anthology of Oral Poetry in the Finno-Ugrian Languages.). 1994 313-317
1871. 1871 Loodus, Mihkel. Leedu folkloristi monograafia. 1990 447-448
1872. 1872 Margus, Malle; Kippar, Pille. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1990 508
1873. 1873 Mirov, Ruth. "Kanteletari" lüürika August Annisti tõlkes. 1990 712-719
1874. 1874 Mirov, Ruth. "No jäägu? jummal mu jälile....". Mõtteid setu rahvuseeposest. 1996 835-841. R: Some Thoughts on the Setu National Epic 864
1875. 1875 Mirov, Ruth. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1993 320
1876. 1876 Mirov, Ruth. Emotsionaalne kommentaar retsensiooni asemel. (Jakob Hurt 1839-1907. Koost. M. Laar, R. Saukas, Ü. Tedre.). 1990 311-314
1877. 1877 Mirov, Ruth. Folkloristikas on kõik korras. ("Eesti folkloristika täna ja homme."). 1991 268-271
1878. 1878 Mirov, Ruth. Kandlekeeled: neli Jakob Hurda redigeeritud rahvalaulu. 1989 417-427
1879. 1879 Mirov, Ruth. Lugu päeva pojast. (A. Annist, Udres-Kudres, Päeva poeg.). 1992 55-58
1880. 1880 Mirov, Ruth. Poeetiliste sünonüümide sõnaraamatust ja muust. (J. Peegel, Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides. 1-5.). 1994 310-313
1881. 1881 Mirov, Ruth. Regilaulujälgedelt korjatud kuld. (J. Peegel, Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast.). 1997 699-702
1882. 1882 Oinas, Felix J.. Ida-Euroopa vampiirid. 1991 129-137
1883. 1883 Oinas, Felix. Eluloolisi märkmeid ja mälestusi. 1995 120-128
1884. 1884 Oinas, Felix. Kalev (Kolõvan) Venemaal. 1993 160-164
1885. 1885 Oinas, Felix. Tuul heidab magama. 1997 116-120. R: Wind Goes to Bed 144
1886. 1886 Oinas, Felix. Vastuseks dr Ülo Tedrele. 1995 414
1887. 1887 Oinas, Felix. Vastuväiteks. [K. Salve, Läänemeresoome rahvaluulest avaral taustal.]. 1988 242
1888. 1888 Olesk, Peeter. Probleemid ja asjaolud.("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1990 513-522
1889. 1889 Oras, Janika. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1990 446-447
1890. 1890 Oras, Janika. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1996 140-141
1891. 1891 Oras, Janika. Noorte folkloristide kevadkonverents. 1995 851-853
1892. 1892 Oras, Janika. Noorte folkloristide konverents Tartus. 1997 644-646
1893. 1893 Oras, Janika; Korb, Anu. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1991 316-317
1894. 1894 Oras, Urmas. Folkloorist tänapäeval ehk traditsiooniga ühel pool. 1991 509-511
1895. 1895 Oras, Urmas; Salve, Kristi. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1988 186-187
1896. 1896 Pall, Valdek. Mordva eepos "Mastorava". 1997 142-143
1897. 1897 Peebo, Kadri. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1988 319
1898. 1898 Peebo, Kadri. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1990 253-254
1899. 1899 Peebo, Kadri. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1994 253
1900. 1900 Peebo, Kadri. Noorte folkloristide konverents. 1992 760
1901. 1901 Peebo, Kadri; Oras, Urmas. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1992 319-320
1902. 1902 Peegel, Juhan. Riivamisi regivärsist. 1991 321-333
1903. 1903 Peegel, Juhan. Sirvimismärkmeid. (Eesti rahvakultuuri leksikon. Koost. ja toim. A. Viires. Autorid: G. Troska, A. Viires, E. Karu, L. Vahtre, I. Tõnurist. Joonistused: M. Hunt.). 1996 337-339
1904. 1904 Pino, Veera. Eesti rahvaluule suurkogumine aastail 1888-1906. 1989 409-416
1905. 1905 Pino, Veera. Elukutseline tegevus - setu rahvalaulik. (Darja Pisumaa, alias Hilana Taarka ~ Vasila Taarka). 1994 99-104
1906. 1906 Pino, Veera. Kaitsti väitekirju. [L. Dolganova, T. Roll.]. 1991 190-191
1907. 1907 Pino, Veera. Kes on käinud Peipsi piiril... Täiendavat Juhan Weitzenbergi rahvaluuleharrastusest. 1995 818-829
1908. 1908 Pino, Veera. Setu rahvaluule sümpoosion Helsingis. 1988 182-183
1909. 1909 Pino, Veera. Ühest juhtnöörist ja selle taustast. 1992 263-273
1910. 1910 Puhvel, Jaan. Heliaadid Hindustanist Helmerannikuni. 1996 433-437. R: Heliads from Hindustan to the Amber Coast 504
1911. 1911 Puss, Hugo. Ühest klaasipuhujate omapärasest kombest. 1988 557
1912. 1912 Pärdi, Heiki. Kriitilise pilguga Eesti Rahva Muuseumi esemekogumise poliitikast. 1991 561-566
1913. 1913 Raag, Raimo. Raudpea Eestimaal pulmas. 1991 70-76
1914. 1914 Remmel, Mari-Ann; Margus, Malle. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1992 126-127
1915. 1915 Ribenis, Karin. ES-i rahvluulesektsioonis. 1995 71-72
1916. 1916 Ribenis, Karin. Jakob Hurda võõrkeelsed etnoloogilised artiklid. 1993 605-617
1917. 1917 Ribenis, Karin. Jakob Hurda võõrkeelsed etnoloogilised artiklid. 1993 665-672
1918. 1918 Ribenis, Karin. Järjekordne soome-ugri folkloristide konverents. 1994 63-64
1919. 1919 Ribenis, Karin. Noorte folkloristide konverents. 1996 571-572
1920. 1920 Runnel, Pille. Veel ühest kevadisest seminarist. 1996 857-858
1921. 1921 Ränk, Gustav. Paar haruldast eesti ja rootsi rahvajututeisendit. 1993 230-232
1922. 1922 Ränk, Gustav. Uurimisretked vadja küladesse 1942 ja 1943. 1992 104-105
1923. 1923 Ränk, Gustav. Uus rahvakultuuri leksikon sõnas ja pildis. (Esivanemate varandus. Rahvateaduslik teatmik. Toim. A. Vaserik.). 1993 439-440
1924. 1924 Rüütel, Ingrid. Eesti folkloristika täna ja homme. 1990 321-324
1925. 1925 Saarlo, Liina. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis. 1997 646-647
1926. 1926 Salmenhaara, Erkki. Runolaulud uuest vaatenurgast nähtuna. (U. Lippus, Linear Musical Thinking. A Theory of Musical Thinking and the Runic Song Tradition of Baltic-Finnish Peoples. Väitöskirja.). 1997 775-777
1927. 1927 Salve, Kristi. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1992 576
1928. 1928 Salve, Kristi. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1993 384
1929. 1929 Salve, Kristi. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1995 431-432
1930. 1930 Salve, Kristi. Katsekakk ja kaapekakk. (Palve, vanapatt ja pihlakas. Setomaa 1994. a. kogumisretke tulemusi. Toim. H. Valk ja E. Västrik.). 1997 129-134
1931. 1931 Salve, Kristi. Mõtteid vepsa rahvalaulust. 1997 470-480. R: Some Ideas on Vepsian Folk Song 504
1932. 1932 Salve, Kristi. Raamat noorest rahvajuhist. (R. Põldmäe, Noor Jakob Hurt.). 1989 445-446
1933. 1933 Salve, Kristi. Rahva kirjutatud raamat. (Igal puul oma juur. Murdetekste Jakob Hurda kogust.). 1990 115-117
1934. 1934 Salve, Kristi. Rahvaluulepäev Õisus. 1989 448
1935. 1935 Salve, Kristi. Rahvusvahelised folkloorikonverentsid. 1995 429-431
1936. 1936 Salve, Kristi. Tartu 10. Keskkooli rahvaluulepäev. 1988 446-447
1937. 1937 Salve, Kristi. Ümbermõtlemise vaevad. ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1990 641-644
1938. 1938 Salve, Kristi; Vahtramäe, Ell; Vissel, Anu. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1995 575-576
1939. 1939 Sammallahti, Pekka. Juured. 1994 321-324
1940. 1940 Sarv, Ingrid. Arvo Krikmann 50. 1989 440-441
1941. 1941 Sarv, Kadi. Koolipärimuse seminar. 1994 318-319
1942. 1942 Sarv, Kadi; Vissel, Anu; Tamkivi, Külli. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1991 127-128
1943. 1943 Sarv, Mari; Arukask, Madis; Vissel, Anu. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis. 1997 358-359
1944. 1944 Sarv, Vaike. Folkloristika - kas osa rahvaluuleharrastusest? ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1991 21-23
1945. 1945 Sarv, Vaike. Ruth Mirov 60. 1988 691
1946. 1946 Sarv, Vaike. Setu itkuvärsi meetrikast. 1993 282-292
1947. 1947 Sarv, Vaike. Setu rahvalaulik Laanetu Ol'lo. (5. VII 1909-25. I 1997). 1997 179-182
1948. 1948 Sõna1. Sõna on juubilaril. Korrespondentsintervjuu Ülo Tedrega. 1988 103-105
1949. 1949 Sõna1. Sõna sekka. Korrespondentsintervjuu filoloogiakandidaat Ingrid Sarvega. 1991 230-233
1950. 1950 Tamkivi, Külli. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1988 573-574
1951. 1951 Tamkivi, Külli. Rahvaluulepäev Vigalas. 1988 128
1952. 1952 Tamm, Kadri. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1995 792
1953. 1953 Tamm, Kadri. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1996 215
1954. 1954 Tamm, Kadri; Sarv, Kadi. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis. 1997 139-141
1955. 1955 Tamm, Marek. Võrdlevalt Puhvelist. (J. Puhvel, Võrdlev mütoloogia.). 1997 860-863
1956. 1956 Tedre, Ülo. "Eesti rahvakalendri" järjekordsetest köidetest. (Eesti rahvakalender III; Eesti rahvakalender IV. Koost. Mall Hiiemäe.). 1988 508-510
1957. 1957 Tedre, Ülo. Monumentum küll, aga kas aere perennius? (E. Laugaste, Vana Kannel VI: 1 ja 2. Haljala regilaulud.). 1991 373-379
1958. 1958 Tedre, Ülo. ERM-i teaduskonverents. 1992 638-640
1959. 1959 Tedre, Ülo. Gustav Ränk 90. 1992 106-107
1960. 1960 Tedre, Ülo. J. Hurda sünniaastapäeva üritustest. 1990 119-122
1961. 1961 Tedre, Ülo. Jakob Hurt 150. 1989 385-391
1962. 1962 Tedre, Ülo. Kaks lõbus-asjalikku raamatut. (Banaanil on nohu. Koost. E. Kalmre; Neeger päevitab. Koost. A. Tuisk.). 1997 419-420
1963. 1963 Tedre, Ülo. Kalevipoeg või "Kalevipoeg"? (F. Oinas, Surematu Kalevipoeg. Järelsõna J. Undusk.). 1995 279-283
1964. 1964 Tedre, Ülo. Kas ukse avamine või samm üle läve? (L. Harvilahti, Kertovan runon keinot. Inkeriläisen runoepiikan tuottamisesta.). 1993 378-380
1965. 1965 Tedre, Ülo. Kogumik linnalugusid. (L. Virtanen, Varastettu isoäiti. Kaupungin kansantarinoita.). 1988 694-695
1966. 1966 Tedre, Ülo. Koolipärimuse seminar. 1993 248-251
1967. 1967 Tedre, Ülo. Lõpp ligineb. (Eesti rahvakalender VI. Koost. M. Hiiemäe.). 1996 419-421
1968. 1968 Tedre, Ülo. M. J. Eiseni tee folkloristikasse (I). "Esivanemate varandusest" "Eesti rahva mõistatusteni" . 1994 335-345
1969. 1969 Tedre, Ülo. M. J. Eiseni tee folkloristikasse (II). Eisen Hurda võistlejana. 1994 487-497
1970. 1970 Tedre, Ülo. Meie suurimad pühad. (Eesti rahvakalender VII. Koost. M. Hiiemäe.)). 1996 846-848
1971. 1971 Tedre, Ülo. Meie tavakultuuri uurimisest. Mõningaid kokkuvõtteid ja ettehaardeid. 1993 485-490
1972. 1972 Tedre, Ülo. Raamat kuradist. (Ü. Valk, Kurat Euroopa usundiloos. Sissejuhatus demonoloogiasse.). 1996 125-127
1973. 1973 Tedre, Ülo. Rahvakalendri väljaanne hakkab lõpule liginema. (Eesti rahvakalender V. Koost. M. Hiiemäe.). 1991 633-635
1974. 1974 Tedre, Ülo. Rahvausundiseminar. 1995 854
1975. 1975 Tedre, Ülo. Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti. 1991 452-458
1976. 1976 Tedre, Ülo. Taas ühest toimetamata raamatust. (U. Masing, Eesti usund.). 1996 780-783
1977. 1977 Tedre, Ülo. Tagasivaateid KKI rahvaluulesektori tööle 1947-1990. 1997 245-252. R: Folklore Sector in Retrospect during the Years 1947-1990 288
1978. 1978 Tedre, Ülo. Väinö Kaukonen 18. III 1911-4. X 1990. 1991 126
1979. 1979 Tedre, Ülo. Ühe isepärase mehe tööst ja tegemistest. 1991 169-174
1980. 1980 Tedre, Ülo. Ühe laulu lugu. 1990 274-285
1981. 1981 Tedre, Ülo. Üks juubeliretsensioon. (Beowulf. Anglosaksi eepos. Tõlk. R. Sepp.). 1991 244-245
1982. 1982 Tedre, Ülo. Ülo Valk kaitses doktoriväitekirja. 1995 68-70
1983. 1983 Tedre, Ülo. Ümberistumine ehk mõtteid meie rahvaluuleteaduse tulevikust. ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1990 385-388
1984. 1984 Tiik, Leo. Veel värskest leksikonist. [Eesti rahvakultuuri leksikon.]. 1996 339-342
1985. 1985 Troska, Gea. Aliise Moora 90. 1990 751-752
1986. 1986 Tuisk, Astrid; Kalmre, Eda. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis. 1996 499-500
1987. 1987 Turkin, Adolf. Komi rahvaeepos. (Komi narodnyj epos.). 1989 700-701
1988. 1988 Undusk, Jaan. Kalevipoeg ja Prometheus. Friedebert Tuglase "Põrgu väravas" ja selle koht rahvaluuleteaduses. 1990 587-597
1989. 1989 Undusk, Jaan. Kalevipoeg ja Prometheus. Friedebert Tuglase "Põrgu väravas" ja selle koht rahvaluuleteaduses. 1990 645-656
1990. 1990 Undusk, Jaan. Kalevipoeg ja Prometheus. Friedebert Tuglase "Põrgu väravas" ja selle koht rahvaluuleteaduses. 1990 720-735
1991. 1991 Undusk, Jaan. Õienduseks. [J. Undusk, Kalevipoeg ja Prometheus.]. 1991 128
1992. 1992 Vaba, Lembit. Sõnavarauurija mõttemõlgutusi ühe mitologija ir religija.). 1993 507-510 mütoloogiaraamatu ilmumise puhul. (P. Dundulienė, Senovės lietuvių
1993. 1993 Valk, Ülo. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1991 575
1994. 1994 Viires, Ants . Oskar Kalda doktoritöö oponendi silmade läbi. 1995 484-488
1995. 1995 Viires, Ants. Aliise Moora. 4. XII 1900-8. V 1996. 1996 493-495
1996. 1996 Viires, Ants. August Ahlqvist ja Jakob Hurt. 1990 152-155
1997. 1997 Viires, Ants. Eerik Laid - teadlane ja võitleja. 1991 666-670
1998. 1998 Viires, Ants. Ilmar Talve teadusmehena. 1989 281-283
1999. 1999 Viires, Ants. Kui vana on vanapagan?. 1989 542-551
2000. 2000 Viires, Ants. Kuidas Jakob Hurt omandas doktorikraadi. 1989 436-439
2001. 2001 Viires, Ants. Probleeme jätkub. ("Eesti folkloristika täna ja homme".). 1991 65-69
2002. 2002 Viires, Ants. Tähtteos soome humanitaarias. (M. Sarmela, Suomen perinneatlas. Suomen kansankulttuurin kartasto 2.). 1996 56-58
2003. 2003 Viitso, Tiit-Rein. Järelmärkus läänemeresoome vanasõnaraamatute juurde. 1997 413-414
2004. 2004 Viluoja, Eha. Eesti-Soome ühisseminar Värskas. 1993 61-62
2005. 2005 Viluoja, Eha. Rahvausundi seminar Lohusalus.... 1991 575-576
2006. 2006 Viluoja, Eha. Rahvusvaheline folkloori- ja kultuurikongress (ICF) Naatsaretis. 1993 637-639
2007. 2007 Viluoja, Eha. Soome ja eesti folkloristide ühissümpoosion. 1992 313-315
2008. 2008 Vissel, Anu. "Laulul on palju sõnuda..." [I. Rüütel 60.]. 1995 786-788
2009. 2009 Vissel, Anu. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis. 1996 715-716
2010. 2010 Vissel, Anu. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1990 190-191
2011. 2011 Vissel, Anu. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1991 512
2012. 2012 Vissel, Anu. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1993 191
2013. 2013 Vissel, Anu. Rahvaluulepäev Tartu Pedagoogilises Koolis. 1990 320
2014. 2014 Vissel, Anu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. 1994 60-61
2015. 2015 Vissel, Anu; Kalmre, Eda. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1995 287
2016. 2016 Vissel, Anu; Kõiva, Mare. Perekond kui traditsiooni kandja. 1995 212-216
2017. 2017 Vissel, Anu; Remmel, Mari-Ann. Rahvaluulesektsioonis. 1994 444
2018. 2018 Vissel, Anu; Salve, Kristi. ES-i rahvaluulesektsioonis. 1992 380-381
2019. 2019 Voolmaa, Aino. Soome rikkalikust rahvarõivapärandist ja selle kasutamisest tänapäeval. (T.-I. Kaukonen, Suomalaiset kansanpuvut ja kansallispuvut.). 1991 572-574
2020. 2020 Västrik, Ergo. NEFA - rahvaluule ja etnoloogia üliõpilaste organisatsioon. 1996 639-642
2021. 2021 Västrik, Ergo. Taasasutati Akadeemiline Rahvaluule Selts. 1996 352-353