Keel ja Kirjandus

 Kõik aastakäigud

2006

6

9

2006

 

 SISUKORD

 2006, nr. 10

INHALT

Maie Kalda. Debora ja vennad * Resümee
Kati Pedaja. Uute laensõnade morfoloogiline kohanemine * Resümee
Andreas Kalkun. Mart Saali ja Lüütsepa Jaani taevaskäigud. Protestantlikest ilmutustest, nende poeesiast ja motiivistikust * Resümee
Heete Sahkai. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel * Resümee
Piret Viires. Õnn ja needus olla eestlane. Rein Veidemann 60

RAAMATUID
Ain Kaalep. Inimese täiuse pärast
Ülo Tonts. Kahe kirjaniku raamat
Tiina Kirss. Kultuurilugu biograafiast uue meediani: kaks uut eesti kirjanduse doktorit
Petar Kehayov. Uurimus eesti kirjakeele vene laensõnadest

RINGVAADE
Risto Järv. Paul Hagu 60
Reet Vääri. Leivu ja liivi seminar
Piret Viires. 20. AABS-i konverents Washingtonis
Lühikroonika

SUMMARIA

Kaanel: Richard Kaljo. Palgeleht Debora Vaarandi valikkogule "Luuletused" (1953).

Maie Kalda. Debora und die Brüder * Summary
Kati Pedaja. Zur morphologischen Anpassung neuer Lehnwörter * Summary
Andreas Kalkun. Die Himmelsgänge von Mart Saal und Jaan Lüütsepp. Über protestantische Offenbarungen, ihre Poesie und Motive * Summary
Heete Sahkai. Konstruktionsbezogene Sprachbeschreibung am Beispiel der adessivischen Adverbialbestimmung der Art und Weise und des Grundes * Summary
Piret Viires. Glück und Verdammung Este zu sein. Rein Veidemann – 60

REZENSIONEN
Ain Kaalep. Wegen der Vollkommenheit des Menschen (Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris. Tartu, 2004)
Ülo Tonts. Das Buch zweier Schriftsteller (Pedro Krusten. Kaugelviibija käekõrval. Mälestusi Henrik Visnapuust paguluses. Tartu, 2006)
Tiina Kirss. Von der Biografie der Kulturgeschichte bis zu neuen Medien: zwei frischgebackene Doktoren der estnischen Literatur (Eve Annuk. Ilmi Kolla ja tema aeg. Biograafilise lähenemisviisi võimalusi nõukogude aja uurimise kontekstis. Tartu, 2006; Marin Laak. Kirjandusajaloo mittelineaarsed mudelid: teksti ja konteksti probleeme digitaalses keskkonnas. Tartu, 2006)
Petar Kehayov. Eine Forschung über russisches Lehngut in der estnischen Sprache (Rogier Blokland. The Russian Loanwords in Literary Estonian. Groningen, 2005)

RUNDSCHAU
SUMMARIA

 

Keel ja Kirjandus

 Toimetus